
Neerudel on kaks põhiülesannet – sõeluda verest jääkaineid ning uriini toota. Mõnikord kleepuvad uriinis sisalduvad soolad ja mineraalid kokku ning tekivad neerukivid, kirjutab Confido blogi.
Neerudel on kaks põhiülesannet – sõeluda verest jääkaineid ning uriini toota. Mõnikord kleepuvad uriinis sisalduvad soolad ja mineraalid kokku ning tekivad neerukivid, kirjutab Confido blogi.
Väiksem kivipuru võib läbida kuseteed märkamatult, suuremad kivid aga põhjustada tugevat valu seljas. Valu võib kiirguda alakõhtu ja kubeme piirkonda, teiste sümptomitena esineb lisaks vajadus sagedasele urineerimisele, kusepõie ärritus, valu urineerimisel, veri uriinis, iiveldus või oksendamine.
Mis on neerukivid ja miks need tekivad?
Neerukivid tekivad, kui soolade kontsentratsioon on uriinis kõrge. Neerukivide suurus on väga varieeruv, algab suhkrutera suurusest ja harvadel juhtudel võib täita kogu neeruõõne – selliseid nimetatakse oma kuju järgi «korallkivideks». Valu tekib, kui kivi liigub mööda kusejuha allapoole, ummistades neeruvaagna või kusejuha, põhjustades sellega paisu ja uriini äravoolu häiret neeruvaagnast. See võib omakorda põhjustada tüsistusena neeruvaagna põletikku.
Kindlat põhjust neerukivide tekkeks ei ole, kuid soodustavad faktorid on:
Millised on neerukivi sümptomid?
Confido uroloogi dr Leonhard Kuke sõnul tekivad ägedad hoovalud, põhiliselt küljes või seljal, sõltuvalt sellest, kummal poolel neerus kivi on. «See valu kiirgub tihtilugu ka kubemesse. Sagenenud kusemine, valulikkus seejuures ning isegi verd võib uriinis olla. Hoovalud on isegi krambi moodi ja sellega võib kaasneda oksendamine,» selgitab ta.
Kuna valudel on sageli mitmeid põhjuseid, on neerukivide diagnoosimiseks vajalik pöörduda arsti vastuvõtule, kus tehakse uriini ja teatud vere analüüsid ning ultraheliuuring. Vajadusel tehakse kompuutertomograafiline uuring kivi/kivide olemasolu, tiheduse ja täpsema lokalisatsiooni määramiseks.
Väiksem kivipuru (kuni 5 mm) võib läbida kuseteed märkamatult, suuremad kivid aga põhjustada tugevat valu. Valu leevendamiseks võib arst kirjutada valuvaigisteid ja silelihaseid lõõgastavaid ravimeid. Sellel perioodil tuleb juua palju vett (vähemalt 2 liitrit), jälgides, et uriin püsiks võimalikult hele.
Kui kivid on suuremad kui 5 mm, on neerukivide väljumine probleemsem, sest kivid kipuvad kusejuhasse kinni jääma. Sellisel juhul on vaja juba kindlasti arstlikku vahelesegamist – kaasneva põletiku korral paigaldatakse neeru spetsiaalne toru (nefrostoom) uriini äravoolu tagamiseks.