Need on neerukivide tekkimist soodustavad tegurid

Neerukivide diagnoosimiseks on vajalik pöörduda arsti vastuvõtule. Foto: Shutterstock

Neerudel on kaks põhiülesannet – sõeluda verest jääkaineid ja toota uriini. Mõnikord kleepuvad uriinis sisalduvad soolad ja mineraalid kokku ja tekivad neerukivid, kirjutab Confido blogi. 

Väiksem kivipuru võib läbida kuseteed märkamatult, suuremad kivid aga võivad põhjustada tugevat valu seljas. Valu võib kiirguda alakõhtu ja kubeme piirkonda, teiste sümptomitena esineb lisaks vajadus sageli urineerida, kusepõie ärritus, valu urineerimisel, veri uriinis, iiveldus või oksendamine.

Mis on neerukivid ja miks need tekivad?

Neerukivid tekivad, kui soolade kontsentratsioon on uriinis kõrge. Neerukivide suurus on väga varieeruv, algab suhkruterasuurusest ja harvadel juhtudel võib täita kogu neeruõõne – selliseid nimetatakse oma kuju järgi «korallkivideks». Valu tekib, kui kivi liigub mööda kusejuha allapoole, ummistades neeruvaagna või kusejuha, põhjustades sellega paisu ja uriini äravoolu häiret neeruvaagnast. See võib omakorda põhjustada tüsistusena neeruvaagna põletikku.

Kindlat põhjust neerukivide tekkeks ei ole, kuid soodustavad faktorid on:

• Vähene vee joomine.
• Geograafilised ja klimaatilised tingimused (joogivee koostis, suur kuumus, vedeliku suur kadu organismis).
• Ainevahetushäired – kõrvalkilpnäärme talitluse ja oksalaatide imendumise häired.
• Kivide moodustumist soodustavad toidud, mis sisaldavad palju soola ja ka oksalaati, näiteks spinat, rabarber ja šokolaad. Suure valgusisaldusega toit soodustab kusihappekivide teket.
• Ülekaal, diabeet ja teatud ravimid on riskitegurid.
• Uriini happesus mõjutab kivide teket – PH˂5 happeline uriin ja kuseteede bakteriaalne infektsioon (Proteus mirabilis, Klebsielle pneumonia, Enterococcu, Pseudomonas aerogenosa) tõstab PH˃7 ja soodustab struviitkivide teket.
• Tsüstiinkivide teke on seotud geneetilise defektiga – pärilikkus.

Millised on neerukivide sümptomid?

Confido uroloogi dr Leonhard Kuke sõnul tekivad ägedad hoovalud, põhiliselt küljes või seljal, sõltuvalt sellest, kummal poolel neerus kivi on. «See valu kiirgub tihtilugu ka kubemesse. Sagenenud kusemine, valulikkus seejuures ning isegi verd võib uriinis olla. Hoovalud on isegi krambi moodi ja sellega võib kaasneda oksendamine,» selgitab ta.

Kuna valudel on sageli mitu põhjust, on neerukivide diagnoosimiseks vajalik pöörduda arsti vastuvõtule, kus tehakse uriini ja teatud vereanalüüsid ning ultraheliuuring. Vajadusel tehakse kompuutertomograafiline uuring kivide olemasolu, tiheduse ja täpsema asukoha määramiseks.

Väiksem kivipuru (kuni 5 mm) võib läbida kuseteed märkamatult, suuremad kivid aga põhjustada tugevat valu. Valu leevendamiseks võib arst kirjutada valuvaigisteid ja silelihaseid lõõgastavaid ravimeid. Sel ajal tuleb juua palju vett (vähemalt 2 liitrit), jälgides, et uriin püsiks võimalikult hele.

Kui kivid on suuremad kui 5 mm, on neerukivide väljumine probleemsem, sest kivid kipuvad kusejuhasse kinni jääma. Sellisel juhul on vaja juba kindlasti arstlikku vahelesegamist – kaasneva põletiku korral paigaldatakse neeru spetsiaalne toru (nefrostoom) uriini äravoolu tagamiseks.