Pea- ja kaelapiirkonna pahaloomulised kasvajad paiknevad suuõõnes, huulel, neelus (suu-, nina-, alaneel), kõris või ninakõrvalkoobastes. Mehed haigestuvad sagedamini, peamine esinemissagedus on enamasti 50.‒60. eluaasta vahel.
Need on pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuliste kasvajate varajased sümptomid
Eestis ja teistes Euroopa riikides on probleemiks haigete hiline pöördumine arsti vastuvõtule. Varases staadiumis avastatud vähkkasvajate ravitulemus on üldjuhul edukas, patsientide 5 aasta elulemus küünib 80–90 protsendini. Levinud kasvajate puhul on elulemus vaid 40 protsenti. Seega on väga oluline inimestel endil pöörata tähelepanu varajastele haiguse tunnustele ning kindlasti riskitegurite vähendamisele.
Tekkepõhjused:
- alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, eriti koostoimel ‒ üle 85 protsendi haigestunutest on kroonilised tubaka ja alkoholitarbijad;
- papilloomviiruse (HPV) mõned alatüübid suurendavad neeluvähi tekke tõenäosust;
- halb suuhügieen ja sellest tekkivad limaskestade ja hammaste kroonilised põletikud. Soolatud, suitsutatud ja grillitud toitude sage söömine soodustab limaskestade põletiku teket;
- kokkupuude keemiliste ainetega (propüülalkohol, puutolm, tekstiilitööstuse kemikaalid) ja kiirgusega;
- mõned viirused võivad olla soodustavaks teguriks.
Sümptomid:
- reeglina on varajased sümptomid vähemärgatavad;
- mitteparanevad haavandid limaskestadel;
- kasvajast põhjustatud valu, ka peavalu;
- kasvaja või selle siirded kaela lümfisõlmedes, mis võivad olla käega katsutavad;
- hääl muutub kähisevaks, võivad esineda neelamis- või hingamishäired, võõrkehatunne kurgus, verejooks, surve veresoontele, kuulmise langus või nägemishäired (närvikahjustusest);
- nõrkus, kaalulangus.
Allikas: regionaalhaigla onkoloogiakeskus