Enim taimemürgistusi juhtub 1–4-aastaste väikelastega: kuidas anda esmaabi?

PM Tervis
Copy
Kevadisel ajal tuleb lastega jalutades tähelepanelik olla, sest paljud kevadlilled on mürgised.
Kevadisel ajal tuleb lastega jalutades tähelepanelik olla, sest paljud kevadlilled on mürgised. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Enim taimemürgistusi juhtub 1–4-aastaste väikelastega, kes avastavad maailma maitsmise teel. Mürgistusteabekeskus soovitab enne loodusesse minemist lapsega kokku leppida, et taimi ja marju ei tohi suhu pista, enne kui on eelnevalt küsitud, kas see on söödav. Toataimedki tasub asetada väikelaste haardeulatusest väljapoole vältimaks õnnetusi.

«Kevadel tärkavad lilled on ilusad ja väikelaste jaoks põnevad, kuid võivad põhjustada ärritust nii suu limaskestal kui ka nahal,» selgitab mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Suhu sattunud lumikellukeste, märtsikellukese, sinilille või siniliilia taimeosad võivad tekitada limaskesta ärritust. Väga ettevaatlik peab olema ülase ja piibelehega ning kevadel tärkav sügislill on suisa eluohtlikult mürgine. Samuti tasub kevadlilledest kimpu tehes meeles pidada, et lillede mahl võib ärritada nahka ja silmi ning põhjustada allergilist löövet.

Enamasti ei tekita mõne õie, marja või lehe maitsmine ägedat mürgistust, kuid on ohtlikke erandeid. «Kui laps läheb aeda või parki mängima, siis tuleb talle eelnevalt selgitada, et taimi ja marju ei tohi suhu pista, enne kui on vanemate käest küsitud, kas need on söödavad,» paneb Mare Oder lastevanematele südamele.

Toataimedega tuleb Mare Oderi sõnul olla tähelepanelik aasta ringi. «Eesti kodudes üks levinumaid toataimi – sulgvõhk – on paraku seotud paljude taimemürgistustega. Selle rohelised lehed satuvad kergelt väikese inimese suhu ja põhjustavad limaskesta ärritust. Ent hädas on ka täiskasvanud selliseid toataimi lõigates ilma kaitsekinnasteta,» toob Mare Oder näiteks. «Muret võivad põhjustada ka teised levinud toataimed, nagu piimalill, tõlvlehik, monstera, nõelköis ja diifenbahhia. Oma värvilisuses on laste jaoks atraktiivsed sellised mürgised taimed, nagu koralltomatid, jõulutähed ja flamingolilled,» lisab ta.

Mürgistusohu vältimiseks tasub kindlaks teha kodus kasvavate taimede ohtlikkus ning asetada nii potililled kui ka vaasi sätitud lõikelilled laste haardeulatusest välja. Selleks, et vajadusel saaks kiiresti abi osutada, tasub teada toataimede nimetusi.

Esmaabi mürgise taime söömisel:

  • Puhasta suu taimeosadest ning loputa veega. Kui taimeosa on alla neelatud, anna kannatanule väikeste lonksude kaupa vett juua.
  • Limaskesta ärrituse korral võib pista suhu midagi muud jahutavat, nt mahlapulga või jääkuubiku.
  • Mürgistuse või selle kahtluse korral helista ööpäevaringsele mürgistusinfoliinile 16662. Infoliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +37 2794 3794).

Igas kodus võiks varuks olla 200 aktiivsöe tabletti esmaabiks. Aktiivsüsi on oluline esmaabivahend paljude mürgistuste korral, sealhulgas erinevate mürgiste taimede söömise korral. Samas tuleb meeles pidada, et aktiivsüsi on ravim nagu iga teinegi ning igas olukorras see ei aita või pole ka vajalik. Aktiivsöe kasutamise vajaduse ja täpse koguse otsustab mürgistusteabekeskuse spetsialist.

Üldisemad juhised leiab mürgistusteabekeskuse veebilehelt 16662.ee või helistades numbrile 16662.

Tagasi üles