Toidu-uuring: mis on iga eestlase külmkapis, sügavkülmas ja sahvris?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Suuremal osal Eesti inimestest on külmkapis piim, juust ja munad, sedastas Põltsamaa hoidiste- ja supitootja tellitud kvalitatiivne fookusgrupiuuring. Seejuures selgus, et üksi elava noore külmikust leiab suurema tõenäosusega köögivilja kui pereinimese omast ning kõige tähtsam asi lastega pere sügavkülmas on pelmeen.

Lastega pere külmkapist leiab kõige sagedamini piima, muna, juustu, võid, vorsti, hapukoort, majoneesi ja jogurtit. Mõnevõrra üllatuslikult ei leidu esmaste toodete nimekirjast köögivilja. Noore üksinda elava inimese külmkapi tooted osaliselt kattuvad, kõige tõenäosemalt leiab sealt mune, majoneesi, piima, juustu ja köögivilju. Seejuures on noore inimese külmkapipiim märksa sagedamini taimse iseloomuga, samuti asendavad noored sageli hapukoore jogurtiga.

«Uuringust tuli välja nii loogilist kui üllatavat,» märkis Põltsamaa kaubamärgi turundusjuht Siiri Vare. «Noore inimese külmikust leiab kaerajooki, erinevaid valmiskastmeid ja alkoholi, samas pereinimese omast marineeritud kurki, mahla, moosi ja erinevaid magusaid piimatooteid. Kui vaadata kodustesse sügavkülmadesse, siis lastega pere külmast leiab pelmeenid, kalapulgad, liha, marjad ja friikartulid, seevastu noore sügavkülmas on esikohal köögiviljad,» nentis Vare. «Uuringust joonistub välja, et pereinimestel on ilmselt kiirem elutempo ja nad vajavad rohkem praktilist toidu «kiirabi» kui lasteta noored.»

Nii üksikute noorte kui pereinimeste sügavkülmast leiab jäätist, marju ja moosi. Perede külmavarus on sagedamini supi- ja maitseainesegusid, noorte omades mereande.

Kahel kolmandikul peredest on varutud köögikappi või sahvrisse mõni valmistoit, kas purgisupp, kiirnuudlid või konservid. Neid kasutatakse reeglina kiireks lõunasöögiks, harva ka õhtusöögiks. Kõige sagedamaks hädaabi toiduks on praekapsas, borš või hernesupp. Üksinda elavate inimeste vaates joonistub välja sooline erinevus. Meestel on reeglina kodus valmistoidu varu, naistel pigem mitte.

Valmis kastmetest eelistavad mõlemad sihtgrupid majoneesi ja ketšupit, pereinimesed kasutavad rohkem hapukoort, tomatipüreed, sinepit ja balsamicot, noored seevastu soja- ja tšillikastet.

Orkla Eesti Põltsamaa tootmine soovis uurida, millised supid ja hoidised vastaksid tarbijate vajadustele kõige enam. Uuringule toetudes arendati välja laulupeosupid. Uuringust selgus, et inimesed eelistavad suppe, mis on tervislikud ning sisaldavad vähe suhkrut ja soola.

Kvalitatiivse fookusgrupiuuringu viis 2022. aasta detsembris läbi turundusanalüütika- ja meediaagentuur Initiative. Fookusuuringu käigus kaardistati kaht sihtgruppi: 1–3 lapsega pered ja üksi elavad noored. Eelduseks oli, et kõik vastanud valmistavad vähemalt 3 korda nädalas ise süüa.