Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad muutused, mille tagajärjel hakkavad paljunema vähirakud. Maksavähki esineb suhteliselt harva, meestel mõnevõrra sagedamini.
Kui väljaheide muutub hallikasvalgeks ja uriin kohvipruuniks, võib kahtlustada seda vähki
Maks on suur koeline organ, mis täidab peaaegu kogu parempoolse ülakõhu, jäädes ise roidekaare varju. Maks on elutähtis organ, mille peamised funktsioonid on organismi sattunud mürgiste ainete kahjutukstegemine, vere hüübimiseks vajalike ainete tootmine, seedemahla ja sapi tekitamine, toitainete ümbertöötlemine organismile omastatavateks aineteks jne.
Tekkepõhjused ja riskifaktorid:
- B- ja C-hepatiit ehk viiruslik maksapõletik;
- maksatsirroos (viirusliku põletiku või alkoholi liigtarvitamise tagajärjel tekkinud maksakoe asendumine sidekoega);
- maksa parasitaarsed haigused (malaaria jt);
- alkoholism koos alatoitumusega;
- rassiline kuuluvus – sagedamini esineb B-hepatiiti ja selle tagajärjel maksavähki haigestumist Indo-Hiinas.
Sümptomid:
- katsutav tihe moodustis roidekaare all;
- raskustunne või valu paremal ülakõhus, valu parema abaluu piirkonnas;
- kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine;
- isutus, põhjusetu kaalulangus;
- naha või silmade kollasuse teke;
- väljaheide muutub hallikasvalgeks, uriin kohvipruuniks.
Selliste sümptomite esinemisel tuleb kohe arsti poole pöörduda.
Allikas: regionaalhaigla vähikeskus