Proviisori sõnul läheb organismil C-vitamiini tarvis näiteks haavade ja luude normaalseks paranemiseks, kapillaaride, igemete ja naha normaalseks talitluseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, raua paremaks imendumiseks, kahjulike ainetega võitlemiseks ja paljuks muuks.
Samuti on C-vitamiin ülioluline kollageeni tootmiseks organismis. «Kollageen on omakorda vajalik luude, hammaste, naha, veresoonte jpm ehituses. Nõrgenenud veresoontest annavad aimu näiteks kergesti tekkivad sinikad või verevalumid,» näitlikustas ta.
Samas võib askorbiinhapet nimetada ka iluvitamiiniks, kuna just see aitab tagada juuste, küünte ja naha tervisliku välimuse ning ilusa naeratuse. «Nimelt võivad katkised ja põletikulised igemed ning hammaste väljalangemine olla tingitud just C-vitamiini puudusest,» sõnas Valge-Rebane.
C-vitamiini omastamine võib haiguse ajal väheneda
Sageli soovitatakse C-vitamiini tarvitada, kui inimene on haigestunud. Ent miks see nii on? «C-vitamiin toetab organismi kaasasündinud kaitsevõimet, aga ka omandatud kaitsevõimet. Ta osaleb organismi kaitses raku tasandil, soodustades sissetungijate (patogeenide) hävitamist valgevereliblede poolt,» selgitas proviisor.
Kuna haigus väsitab organismi ja kurnab olemasolevaid ressursse, on C-vitamiini tarvitamine seda tähtsam. «Näiteks väheneb C-vitamiini omastamine palaviku ja paratsetamooli kasutamise korral, halvemal juhul võib see tekitada lausa defitsiidi.» Askorbiinhappe varud on täiskasvanud inimese organismis olemas 2–6 nädalaks, laste puhul on C-vitamiini varu palju väiksem.
«Selleks et kehal oleks vajalik «ehitusmaterjal» alati olemas ja ei tekiks puudujääki ning immuunsüsteem saaks jätkuvalt haigustekitajatega võidelda, tuleb teinekord C-vitamiini juurde manustada. Sellest tulenevalt soovitatakse haiguste perioodil ka suuremaid annuseid kasutada, isegi kuni 1000 mg ööpäevas,» juhendas proviisor.