Mürgistusoht: karulaugu ja rabarberiga tuleb olla ettevaatlik

PM Tervis
Copy
Rabarberi varred on söödavad, kuid lehed mürgised.
Rabarberi varred on söödavad, kuid lehed mürgised. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kevade algus toob kaasa sagenevad taimemürgistuse juhtumid, sest eestlased on vilkad taimekorjajad ja kevadel tärkavad esimesed rohelised võrsed jõuavad kiiresti toidulauale. 

Sarnased võrsed ja lehed ajavad inimesi segadusse ning nii korjatakse toiduks ka taimi, mis tegelikult söömiseks ei sobi. Karulauku aetakse segamini mürgise piibelehe ja sügislille lehtedega. Aiast korjatakse rabarberivarsi, kuid kahjuks jõuavad vahel toidu sisse ka mürgised rabarberilehed.

«Igal kevadel tasub endale meelde tuletada, et kõik roheline, mis maa seest võrsub, ei ole söödav. Kui karulaugu asemel korjatud piibelehte süüa, siis tekib pikaks ajaks ebamugav seedetraktiärritus; sügislille mürgistus viib aga haiglasse. Õnnetuse vältimiseks tasub meeles pidada karulaugu erilist omadust – kui seda sõrmede vahel mudida, siis on tunda küüslaugu või sibula lõhna. Lillede lehed niimoodi ei lõhna,» selgitab mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Õnnetusi on ette tulnud ka rabarberiga. «Vahel kiputakse ära unustama, et rabarberist sobivad söömiseks ainult noored varred. Nii on näiteks smuutit tehes ära kasutatud ka rabarberi lehed ja sel moel endale liiga tehtud. Rabarberi lehed ent ka vanad varred sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu need söömiseks ei kõlba,» peab Mare Oder oluliseks meelde tuletada.

Mürgistuse või selle kahtluse korral helista mürgistusinfoliinil 16662 (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliini spetsialistilt saadud juhiseid järgides piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist ja jälgimisest ning puudub vajadus haiglasse pöörduda. Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.

«Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,» julgustab Mare Oder infoliini kasutama.

Tagasi üles