Lastehaigla täitis aastaplaanid suurte kriiside kiuste

PM Tervis
Copy
Aastaaruande esitlus lastehaigla töötajatele.
Aastaaruande esitlus lastehaigla töötajatele. Foto: Ülo Veldre

Lastehaigla juhatus esitles 22. märtsil haigla töötajate Lastehaigla ravitegevuse traditsioonilist aastaaruannet. SA Tallinna Lastehaigla 2022. aasta majandusaasta aruanne on auditeeritud audiitorettevõtja KPMG Baltics OÜ poolt, vandeaudiitori aruanne oli märkusteta. 03. märtsil kiitis Tallinna Lastehaigla nõukogu Haigla 2022. majandusaasta aruande ühehäälselt heaks.

«Haigla saab tänu teile täna oma põhieesmärgiga – aidata parimal võimalikul moel ja teadmistega haigeid lapsi – hästi hakkama!» tänas haigla juhatuse esimees dr Katrin Luts kogu haigla personali. Ta lisas: «Haigla majandusaasta tulem on positiivne ning majanduslik jätkusuutlikkus on tagatud. Usun, et te teete laste tervise nimel ka homme kõik, milleks te suutelised olete.»

Lastehaigla lõpetas 2022. majandusaasta vaatamata kogu ühiskonda raputanud kriisidele 1,4 miljoni eurose positiivse tulemiga. Haigla teenis 2022. aastal 40,1 miljonit eurot tulu (kasv aastaga umbes 10%) ja kulutas ligi 38,7 miljonit eurot (kulud kasvasid 6%).

Haigla põhisissetulek (36,5 miljonit, u 91%) tuli Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu täitmisest. Kuna nn ülikallid ravijuhud rahastatakse väljaspool tavalepingut, siis ühelt poolt oli 0,577 miljoni euro osas tegu lepingu alatäitmisega. Võttes aga arvesse ka üheksat ülikallist ravijuhtu (kokku 1,65 miljonit eurot), siis osutas haigla eelmisel aastal raviteenuseid plaanitust enam kui ühe miljoni euro eest.

Dr Luts tõi 2022. aastat mõjutanud oluliste teguritena esile 2020. a alanud koroonakriisi ning 24. veebruaril Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse tingitud põgenike, kütusehindade ja majanduskeskkonna muutusega seotud kriisid.

Kui paljud haigla tegevust iseloomustavad arvulised näitajad (statsionaaris ravitud patsientide, voodipäevade hulk, eriarsti visiitide arv jne), ei küündi veel koroonapandeemia eelsete 2019. a näitajateni, siis EMOs pediaatria erialal vastu võetud erakorraliste patsientide arv püstitas kõigi aegade rekordi (26,6 tuh juhtu aastas). See näitaja on otseselt seotud Eestisse saabunud põgenikele meditsiinilise abi andmisega, aga kindlasti kajastab ka jätkuvalt probleeme tervishoiukorralduses laiemalt.

Kokku osutati aastaga erakorralist abi (lisaks pediaatria ka kirurgia ja kõrva-nina-kurgu erialal ning traumapunktis) enam kui 50 tuhandele patsiendile ehk keskmiselt 138 patsiendile (maks üle 200 patsiendi) päevas. Ka statsionaaris ravitud erakorraliste patsientide suur osakaal (69,6%) võrreldes plaanilise raviga kinnitab kogu lastehaigla paindlikkust ja toimetulekut pidevalt muutuvates tingimustes.

Lastehaigla personal on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud, sh nii arstide, residentide, õdede kui mittemeditsiiniliste töötajate lõikes (kasvanud ainult hooldustöötajate hulk) ehk samasse suurusjärku ravitöö on ära tehtud vähemate meedikute poolt.

«Lastehaigla kõige suuremaks väljakutseks on personali leidmine, mis järjest enam sõltub riigi tasandil tehtavatest tervishoiukorralduslikest lahendustest, mitte haigla enda tegemistest. Haigla edasiseks arenguks on möödapääsmatu ka lastehaiglale juurdeehituse rajamine. Haigla ei tohi jääda poliitikute mängukanniks,» võttis dr Luts kokku lastehaigla tulevikuväljavaated.

Märksõnad

Tagasi üles