Beethoveni avameelne testament ja tema kuulmislanguse põhjused

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Copy
Moschelesi juuksesalk, mille autentsust uuring kinnitas, koos endise omaniku Ignaz Moschelesi kinnituskirjaga.
Moschelesi juuksesalk, mille autentsust uuring kinnitas, koos endise omaniku Ignaz Moschelesi kinnituskirjaga. Foto: Ira F. Brilliant Center for Beethoven Studies, San Jose State University

Värskelt ilmunud Beethoveni geenianalüüs pakub lisaks üllatuslikule infole tema põlvnemise kohta ka väga huvitavat infot võimalike kuulmisekaotuse põhjuste kohta. Vanad hüpoteesid lükatakse ümber ja uued tulevad asemele.

27. märtsil 1827, päev pärast Beethoveni surma, avastasid tema biograaf, ametnikust väga heaks viiuldajaks saanud Anton Schindler ja eluaegne sõber ning libretist Stephan von Breuning tema kirjutuslaua salasahtlist mitu dokumenti. Nende hulgas oli 1802. aastal kirjutatud ebatavaline dokument, mis oli adresseeritud helilooja vendadele. Seda tuntakse Heiligenstadti testamendina. Heiligenstadti residentsi, mis asus tollal Viinist tunnise sõidu kaugusel, suunas helilooja Anton Schindler.

Selle testamendi tekst, mis õigupoolest on väga avameelne pihtimus ja selgitab tema käitumist ning tundeid, on nii saksa kui inglise keeles leitav netist

Tagasi üles