Jämesoolevähile võivad viidata pealtnäha tavalised seedeprobleemid

PM Tervis
Copy
Käärsoolevähi sagedasemad sümptomid on ka kõhupuhitus ja täiskõhutunne.
Käärsoolevähi sagedasemad sümptomid on ka kõhupuhitus ja täiskõhutunne. Foto: Shutterstock

Jämesool koosneb käärsoolest ja pärasoolest. Käärsoole ja pärasoole seinas võivad tekkida ja areneda vähirakud. Siis on see käärsoole- või pärasoolevähk, ühisnimetusena jämesoolevähk, vahendab Tartu Ülikooli kliinikum.

Käärsoolevähi sagedasemad sümptomid on kõhupuhitus ja täiskõhutunne (eriti pärast söömist), rohked soolegaasid, iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus, mis vaheldub kõhukinnisusega. Haige võib tunda püsivat väikest valu kõhus, väsimust, nõrkust, õhupuudust. Võib esineda töövõime langus koos «seletamatu» kehvveresusega, püsiv väike palavik (37,2–37,5 °C), kaalulangus, isutus. Kasvaja võib olla ka läbi kõhukatete kombeldav, kirjutab Kliinik.ee.

Pärasoolevähi sagedasemateks sümptomiteks on valu pärasooles roojamisel või istumisel, pärasoole pidamatus, püsiv roojamistung, mis aga ei too kergendust, vere ja lima eritumine koos roojaga, kõhukinnisus või kõhulahtisus (need võivad vahelduda), soolegaaside peetus ja kõhupuhitus, kõhukorinad, samuti vinav ja muutunud väljaheide («jänesepabulad», üks serv nagu ära lõigatud, linditaoline). Selliste haigusnähtude esinemisel tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti poole.

Tartu Ülikooli kliinikumi andmeil on haigestunud enamasti üle 50-aastased. Umbes 10 protsendil juhtudest võib jämesoolevähki leida ka noorematel inimestel.

Jämesoolevähi riskitegurid on järgmised:

  • Pärilik taust on tuvastatav ligi 30 protsendil juhtudest;
  • Polüübid sooles. Arvatakse, et enamik vähkidest kujunevad kindlat tüüpi polüüpidest, adenoomidest. Adenoomid on soole limaskestast arenevad algselt healoomulised kasvajad, milles toimuvate mutatsioonide tõttu võib kasvaja muutuda pahaloomuliseks. Seetõttu on oluline kõik seda tüüpi polüübid leidmise korral eemaldada. Üksikutel juhtudel on soolepolüüpide teke geneetiliselt määratud, näiteks Lynchi sündroomi ja perekondliku adenomatoosse polüpoosi korral;
  • Dieet. Jämesoolevähi tekkega seostatakse söömisharjumusi, mille puhul toit sisaldab palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid. Haiguse teket soodustavad ka rasvumistõbi ja sellega seotud metaboolne sündroom;
  • Vähene füüsiline koormus suurendab jämesoolevähi riski;
  • Vanus;
  • Suitsetamine suurendab haigestumise riski;
  • Haigused. Põletikulised soolehaigused, haavandiline koliit ja Crohni tõbi tõstavad oluliselt riski haigestuda jämesoolevähki. Vähi tekke oht on suurem I tüübi diabeedi korral.
Tagasi üles