Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

TERVISEKOMPASS Süsteemne vaimne vägivald võib ohvrit tundmatuseni muuta

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Emotsionaalselt halba kohtlemist on raske määratleda, mõnikord on isegi raske sellest rääkida. Äkki keegi ei usu, et seltskonnas ideaalsena tunduv kaaslane on koduseinte vahel hoopis teistsugune? Sellise murega seisavad silmitsi need, kes kogevad väga rasket vägivalla vormi, milleks on psühholoogiline vägivald. Miks teevad sõnad ja pilgud mõnikord rohkem haiget kui murtud luud?

Võiks arvata, et suhtesse astudes ei mõtle me sellele, et see võib kujuneda hulluksajavalt segaseks. Saksniidu sõnul ei alga vaimne vägivald üleöö, vaid hiilivalt, väga väikeste sammudega. Ühel hetkel võib tunduda, et solvangud, vastikust täis pilgud või ka ignoreerimine on saanud suhte tavaliseks osaks ja ohver harjub nendega. 

Kliiniline psühholoog Mariana Saksniit ei taha ühtegi vägivallavormi teisest hullemaks pidada aga tõdeb, et vaimne vägivald mõjub selle all kannatavale inimesele laastavalt.

«Nad (kliendid – toim) mõnikord küsivad minult kinnitust sellele, et nad on väiksed, väärtusetud või väärt halvasti kohtlemist, sest nad tõesti ei oska. Aja jooksul võib inimene hakata uskuma enda kohta uskumatuid asju,» sõnas Saksniit. 

Pika ja süsteemse vaimse vägivalla puhul on psühholoogi sõnul ohvri enesehinnang maatasa tehtud, pannes inimese arvama, et ta ei ole mitte midagi väärt ega oska näiteks lastega tegeleda. 

Lisaks tõdeb Saksniit, et vaimset vägivalda võib olla lähedastel väga raske ära tunda, sest selle toimepanija on seltskonnas pealtnäha suurepärane, avatud ja sõbralik. Ohvrid kardavad, et neid ei usuta. 

Juba aastaid psühholoogina töötanud Saksniit jagab saates hirmutavaid, kuid tõeseid lugusid sellest, mida võib vaimne vägivald ohvriga teha ja kuidas sellesse kaasatakse ka lapsi. 

Kuidas lähedasi aidata ja mil viisil oma abi pakkuda, kuula juba saatest. 

Tagasi üles