Vähiravifond kogus mullu annetusi üle 3,5 miljoni euro: kõik ravid said rahastatud

Vähiravifond "Kingitud elu" Foto: Eero Vabamägi

Hiljuti 9-aastaseks saanud Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu kogus eelmisel aastal annetusi rohkem kui 3,5 miljoni euro ulatuses ning rahastas Eesti inimeste ravi 3,6 miljoni euro ulatuses. Ükski fondi sihtgruppi kuulunud abivajaja ei jäänud fondi ukse taha.

Kokku kinnitas vähiravifondi Eesti tipponkoloogidest koosnev nõukogu heaks 284 toetustaotlust kokku ligi 200 abivajajalt. Kõige kallim oli pereema ja dirigendi Janne Fridolini silma melanoomi ravi, millele kulub ligi 50 000 eurot kuus: fond on armastatud muusikapedagoogi toetanud juba ligi aasta aega ning tulemuslik ravi jätkub.

«Meie tänu on ülevoolav, rõõm kirjeldamatu. Ka suurte kriiside keskel on vähiravifondi missioon jätkunud tugeva toetusega Eesti inimeste poolt ning kõik meie sihtgrupi abivajajad on saanud õigeaegselt lootust kinkiva ja elupäästva ravi. Keegi ei ole pidanud jääma rahapuuduse tõttu fondi ukse taha – ja nii juba 9 aastat järjest,» ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.

Fondi tulud kasvasid 2022. aastal varasema aastaga võrreldes 2 protsendi võrra. Ainuüksi jõulukuul ehk detsembris lisandus fondi kokku üle 712 000 euro. Aasta lõpu seisuga oli vähiravifondil ligi 8000 püsiannetajat.

Keskmine toetussumma ühe abivajaja kohta oli 2022. aastal ligi 5000 eurot kuus. Noorim abisaaja oli 19-aastane ning vanim 88-aastane. Pooled toetust pälvinud inimestest olid nooremad kui 60-aastased. Abisaajate hulgas oli pisut enam mehi kui naisi.

Vähiravifondi tegevuskulude osakaal mullu langes: 2022. aastal kulus 3,9 protsenti fondi tuludest fondi käigus hoidmiseks. See tähendab, et üle 96 protsendi kõikidest annetustest läks otse raviarvete tasumiseks.

Fondil oli mullu ligi 200 vabatahtlikku, kes kogusid annetusi rohkem kui 1000 erineval üritusel või kaubanduskeskustes.