Üheks teemaks, mida teaduses põhjalikult uuritakse, on vananemine ja anti-aging ehk preventiivne vananemisvastane meditsiin. Kuidas elada täisväärtuslikult kogu elu, hoolimata east. Meditsiini ja tehnoloogia areng võimaldab diagnostikat, ennetust ning võimalusi tervise hüvanguks, mida veel mõnikümmend aastat tagasi ei osatud isegi ette kujutada.
Geneetika mõju
«Organismi nõrgad kohad on sageli ära määratud geneetikaga, sest meil igaühel on geenivariatsioone ehk kõnekeeles väljendudes geenidefekte, mis meie tervisehäirete tekkele kaasa aitavad. Mõnel on kalduvus depressioonile, teisel südameveresoonkonna probleemide tekkeks, kolmandal näiteks diabeedile. Need kõik on kroonilised vananemisega seotud haigused, mis võivad tekkida, aga kindlasti mitte kõigil. See kõik on väga personaalne,» nendib dr Vogelberg.
«Ent isegi kui on suur risk probleemide tekkeks, on võimalik nende avaldumist edasi lükata või vähendada nende kahjulikku toimet, kui riskid aegsasti identifitseerida. Ehk tegeleda probleemiga enne, kui on tekkinud rasked pöördumatud kahjustused või raske krooniline haigus. Põhimõtteliselt iga haigust, olgu see külmetushaigus või vähk, on kõige efektiivsem ravida võimalikult algusjärgus ja võimalikult kiiresti,» kirjeldab Happy Aging kliiniku arst vananemisega seotud terviseriskide avaldumist.
Vogelberg nendib, et mitte kunagi ei ole liiga vara tervise ja vananemisega seotud probleemidega tegelemiseks. «Eriti siis, kui inimene tunneb, et kõik asjad pole päris korras, aga sümptomeid veel ei ole, sest need esimesed sümptomid ongi ebamäärased,» tõdeb doktor.