Emakakeha vähi uus ravistandard ja vähi varajased sümptomid

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Copy
Ramez N. Eskander on California ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja reproduktiivteaduste osakonna dotsent, juhtivteadur ja uuringu juhtiv autor.
Ramez N. Eskander on California ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja reproduktiivteaduste osakonna dotsent, juhtivteadur ja uuringu juhtiv autor. Foto: UC San Diego Health
  • Loe ka emakakeha vähi sümptomeid!

Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi täiskogul esitleti kahte värskelt avaldatud uuringut, mis muudavad emakakeha vähi ravi oluliselt paremaks.

Emakakeha ehk endomeetriumi vähk, mis algab emaka limaskestast, on üks kasvajaid, mille esinemissagedus ja suremus on suurenenud. Ekspertide hinnangul võib see seniste tendentside jätkudes olla 2040. aastaks kolmas kõige levinum vähk ja neljas peamine vähisurma põhjus naiste seas. Viimase nelja aastakümne jooksul on kaugelearenenud endomeetriumi vähiga patsientide ravis tehtud vähe edusamme.

Emakakeha vähi sümptomid võivad olla tupeverejooks/määrimine, valu vaagnapiirkonnas, puhitus või muutused soole- või põieharjumustes. California ülikooli teadlane, onkogünekoloog ja ühe uuringu autor Ramez N. Eskander rõhutab, et emakakeha vähk on kõige levinum menopausijärgses eas naistel ning tupeverejooks/määrimine võib mõnikord tähelepanuta jääda.

«Igaüks, kellel esineb menopausijärgses perioodis vaginaalset veritsust, isegi määrimist, peaks rääkima oma arstiga. Varajane diagnoosimine annab sageli paremaid tulemusi.»

Uuringus võrreldi kaugelearenenud või korduva emakakeha vähiga patsientide ellujäämist ja vähi peatamise tõhusust. Üht patsientide gruppi raviti dostarlimabiga kombinatsioonis standardraviga karboplatiin/paklitakseel, millele järgnes ravi ainult dostarlimabiga. Teist gruppi raviti vaid keemiaraviga. Dostarlimab on monoklonaalne antikeha ja see ravim on ELis heaks kiidetud hiljuti – aastal 2021.

Katse tulemused näitavad, et kahe aasta pärast oli elus 56 protsenti ainult keemiaravi saanud naistest ja 71,3 protsenti keemiaravi ja dostarlimabi saanud naistest. 

Mansoor Raza Mirza (NSGO-CTU) selgitab: «Need uuringutulemused on enneolematud ja parandavad suuresti meie patsientide ravitulemusi.»

Euroopa onkogünekoloogia seltsi loodud teaduskatsete võrgustiku ENGOT president professor Nicoletta Colombo ütles katsetulemusi kommenteerides: «Selle ENGOT-GOG-F uuringu tulemused kujutavad endast uskumatut sammu edasi meie võitluses kaugelearenenud endomeetriumi vähiga. Meie patsiendid saavad nüüd kasu uuest esmavaliku ravistandardist, mis võib tunduvalt pikendada progresseerumisvaba elulemust ja potentsiaalselt ka üldist elulemust. See on onkogünekoloogiliste rühmade üleilmse tugeva koostöö järjekordne edusamm. »

Mittetulundusliku organisatsiooni GOG-F presidendi Larry J. Copelandi avaldus:

«Selle uuringu praktikat muutvad tulemused aitavad kõiki patsiente, kes saavad kaugelearenenud endomeetriumi vähi ravi. ENGOT ja GOG Foundationi eesmärgid on parandada patsientide elu kliiniliste uuringute kaudu. See oluline uuring võimaldab avastada uusi ja tõhusaid ravimeetodeid, mis muudavad günekoloogilise onkoloogia ravistandardit.» 

Teise uuringuga saadi vastus küsimusele, kas immunoteraapilise vähiravimi pembrolizumabi lisamine keemiaravi kombinatsioonile kaugelearenenud või korduva ja kaugelearenenud endomeetriumi vähiga patsientide raviskeemi annab parema tulemuse kui ainult keemiaravi. Uuringutulemused ütlevad, et pembrolizumabi lisamine raviskeemi põhjustas vähi kasvu olulise vähenemise ainult keemiaraviga võrreldes.

12-kuulise jälgimisaja lõpuks näitasid kahe veidi erineva geneetilise taustaga grupi andmed, et pembrolizumabi lisamine keemiaravile vähendas vähi edasikasvamise riski ühes grupis 46 protsenti ja teises koguni 70 protsenti.  «Need on põnevad tulemused, mis on nii statistiliselt tähtsad kui peegeldavad ka suurt kliinilist kasu,» ütles California ülikooli teadlane, onkogünekoloog ja uuringu autor Ramez N. Eskander. 

Allikad: University of California - San Diego, The GOG Foundation Inc, ENGOT-EN6-NSGO/GOG-3031/RUBY, New England Journal of Medicine, EurekAlert

Tagasi üles