Rohekoridorid parandavad rahva vaimset tervist

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Copy
Foto: Olena Neva, Pexels

Roheliste koridoride rakendamine kogu Barcelonas võib vähendada iga-aastast antidepressantide kasutamist ja vaimse tervise spetsialistide külastamist 13 protsendi võrra.

Teadlaste juhitud tervisemõju hindamisel jõuti järeldusele, et rohekoridoride kasutuselevõtt kogu Barcelona linnas tooks kaasa psüühikahäirete juhtumite märkimisväärse vähenemise, samuti nendega seotud otseste ja kaudsete kulude vähenemise. Uuring avaldati ajakirjas Environment International. Tervisemõju hindamisel on hinnatud vaimse tervise paranemist, mis tuleneks haljasalade hulga suurendamisest kogu linnas.

Hinnanguliselt moodustavad vaimse tervise häired üle 30 protsendi maailma haiguskoormusest. Teaduslikud tõendid näitavad, et haljasalad toovad kasu tervisele ja eelkõige vaimsele tervisele erinevate mehhanismide kaudu. Näiteks vähendades kokkupuudet õhusaaste, müra ja kuumusega; vähendades stressi ja hõlbustades kehas toimuvaid taastuvaid protsesse ning ergutades füüsilist aktiivsust ja sotsiaalset suhtlust.

Uurimisrühm otsustas hinnata linna väljatöötatud strateegiat, mis nägi ette linnas rohelusele rohkem ruumi teha. See plaan, mida tuntakse kui «Rohelised kirved» (katalaani keeles Eixos Verds), on osa Barcelona Superblocki projektist. Praegu rakendatakse seda peamiselt kesklinnas, kuigi lõppkokkuvõttes näeb see ette iga kolmanda tänava muutmist rohekoridoriks.

Teadlased said andmeid varasemast uuringust, mis kvantifitseeris haljasaladeks eraldatud maa-ala ja haljastuse määra kogu linnas 2015. aastal. Seejärel arvutasid nad välja haljasalade suurenemise, mille rohekoridoride kava rakendamine kogu linnas tooks. Andmed elanikkonna vaimse tervise kohta saadi Barcelona terviseuuringust (2016–2017). Kasutades varasemate haljasalade ja vaimse tervise seost käsitlevate uuringute andmeid, suutsid teadlased hinnata, kuidas rohekoridoride lisandumine mõjutaks inimeste vaimset tervist. 

Tulemused näitasid, et rohekoridoride plaani täieliku elluviimise tulemuseks on haljasalade suurenemine kogu linnas 5,67 protsendi võrra, eelkõige elamupiirkondades. See omakorda aitaks ära hoida 14 protsenti vaimse tervise probleemidega seotud juhtumitest, 13 protsenti vaimse tervise spetsialistide külastustest ja antidepressantide kasutamise juhtudest ning 8 protsenti rahustite kasutamise juhtudest igal aastal. Lisaks jõudsid teadlased järeldusele, et need vaimse tervise eelised tähendavad ka 45 miljoni euro suurust kokkuhoidu vaimse tervisega seotud otsestest ja kaudsetest kuludest.

«Barcelonal on probleem, mis vajab kiiret lahendamist,» kommenteeris uuringu autor Natalie Mueller. «Ainult 11 protsenti linnast on praegu eraldatud haljasaladele, sealhulgas Collserola pargile, mis moodustab 60 protsenti linna haljasaladest. Näiteks Eixample’i naabruses on haljasaladeks ette nähtud vaid 6,5 protsenti maa-alast. Kuid selleks, et täita Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust, mille kohaselt peab igast kodust 300 meetri raadiuses olema vähemalt üks 500 ruutmeetri suurune haljasala, peaks see olema kuni 25 protsenti maa-alast.

«Vaid 20 protsenti Barcelona elanikkonnast elab praegu kohas, mis vastab WHO soovitusele rohealade kohta. Euroopa tasandil naudib soovitatavat juurdepääsu rohealale vaid 40 protsenti linnaelanikest, mis näitab, et meil on linnade rohestamise osas veel palju tööd teha,» selgitas kaasautor Evelise Pereira. 

«See uuring aitab illustreerida, et keskkonnahoidlikkus on asjakohane strateegia tervise ja eriti vaimse tervise edendamiseks linnakeskkonnas,» ütleb kaasautor Diana Vidal Yáñez.

«Kuigi meie uuringus hinnati plaani võimalikku mõju, ei kehti tulemused ainult Barcelona kohta,» kommenteeris Barcelona Institute for Global Health linnaplaneerimise, keskkonna- ja tervisealgatuse direktor Mark Nieuwenhuijsen. «Iga linnas tehtav tegevus, mis toob kaasa inimeste kodude läheduses asuva haljasala suurenemise, peaks kaasa tooma elanikkonna vaimse tervise koormuse paranemise. Kuid selleks, et need eelised realiseeruksid, on vaja, et sekkumised oleksid kogu linnas ühtlaselt jaotatud ja nendega kaasneksid täiendavad poliitikad, nagu kvaliteetsed ühis- ja aktiivsed transpordisüsteemid, vähese heitega tsoonid ning poliitikad, mis takistavad spekuleerimist ja gentrifikatsiooni.»

Allikad: Barcelona Institute for Global Health (ISGlobal), EurekAlert.

Tagasi üles