Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Südamehaigusi aitab eemal hoida üllatav abijõud

Copy
Kõrge LDL- ehk «halb» kolesterool on üks peamine südamelihase infarkti ja insuldi riskitegur. Kolesterooli normisaamiseks on küll oluline vähendada kolesterooli menüüs, kuid teine sama oluline osa on tagada toiduga piisav hulk kiudaineid, mis aitab kolesterooli organismist väljutada.
Kõrge LDL- ehk «halb» kolesterool on üks peamine südamelihase infarkti ja insuldi riskitegur. Kolesterooli normisaamiseks on küll oluline vähendada kolesterooli menüüs, kuid teine sama oluline osa on tagada toiduga piisav hulk kiudaineid, mis aitab kolesterooli organismist väljutada. Foto: Shutterstock

Südamehaiguste ennetuses võib olla oluline abimees kaalulangetusprogramm, mis aitab käitumist muuta, selgus uuringust.

Võrreldes inimestega, kes said kehakaalu langetamiseks toetust minimaalselt või üldse mitte, oli intensiivse käitumusliku kaalulangusprogrammi kaudu kaalu langetanud inimestel vererõhk, kolesterooli ja veresuhkru tase madalam vähemalt viis aastat pärast programmi lõpetamist, vahendab Medical News Today.

Madalam vererõhk, kolesterooli ja veresuhkru tase peaksid ka tähendama väiksemat riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti. Ülemäärane kehakaal tähendab ka suuremat luu- ja lihaskonna vaevuste riski ja tõenäosust haigestuda vähki.

Uue uuringu tulemused näitavad, et käitumusliku kaalulangusprogrammiga liitumine annab tervisele pikaajalist kasu isegi siis, kui kaal taastub.

Ülekaalust tingitud probleemide vältimiseks on loodud programmid, mis aitavad kaalust alla võtta, muutes toitumise, treeningu ja elustiiliga seotud käitumist. Enamik neist käitumusliku kaalujälgimise programmidest või elustiili muutmise programmidest on tõhusad ja aitavad 12 kuu jooksul kaalust alla võtta.

Oxfordi ülikooli teadlased tahtsid mõista, kas käitumuslikest kaalujälgimisprogrammidest saadav kasu kestab kauem kui aasta.

«Paljud inimesed pelgavad, et kaalulangetamise katsete tulemuseks on kiire kaalu taastumine ja isegi tõus. Kardeti, et see tähendab, et kaalulangus ei too tervisele pikemas perspektiivis kasu. Tahtsime hinnata, mis tegelikult juhtub pärast kehakaalu langetamise katsete lõppu,» selgitas Paul Aveyard, Oxfordi ülikooli käitumismeditsiini professor ja uuringu vanemautor.

Aveyard ja tema kaastöötajad vaatasid kogu maailmas läbi viidud uuringuid, et võrrelda pikaajalisi tervisetulemusi inimestel, kes osalesid intensiivses käitumuslikus kaalujälgimise programmis ja teistel, kes said kaalulangetamiseks minimaalset toetust või üldse mitte.

Käitumusliku kaalujälgimise programmi eesmärk on aidata inimestel saavutada ja säilitada tervislik kaal nende toitumist ja kehalist aktiivsust mõjutava pikaajalise käitumise muutuse kaudu.

Need programmid hõlmavad tavaliselt iganädalasi individuaal- või rühmaseansse koolitatud spetsialistidega, nagu dietoloogid, treeningspetsialistid või psühholoogid, kes pakuvad teadmisi, nõustamist ja tuge, et aidata osalejatel omaks võtta tervislikumaid harjumusi ja teha jätkusuutlikke muudatusi igapäevaelus.

Üks hea näide nendest programmidest on USA diabeedi ennetusprogramm (DPP).

Ülevaade koostati 17 000 uuringu põhjal. Andmed viitasid sellele, et lisaks lühiajalisele kasule madalama vererõhu- ja suhkru ning kolesterooli näol, lükkasid käitumuslikud kaalujälgimise programmid edasi ka südamehaiguste ja diabeedi teket. Siiski on liiga vähe uuringuid neid seoseid käsitlenud, et võimaldada teadlastel teha kõikehõlmavaid järeldusi.

Nende leiud ilmuvad ajakirjas Circulation: Cardiovascular Quality and Outcomes.

Tagasi üles