/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/17/13352593t1h9c18.jpg)
Sõna «ajupesu» tekitab tavaliselt negatiivseid assotsiatsioone. Sellest sõltub aga ajutervis. Oslo ülikooli teadlased on avastanud uusi olulisi tahke, kuidas ja miks see toimub.
Une ajal läheb veresoontel lahti tants
Kui magame, ahenevad ja laienevad aju veresooned teatud mustrite järgi, ning see on tõenäoliselt üks peamisi mehhanisme, mis eemaldab ajust kahjulikud jääkained, vahendab Medical Xpress.
«Meie avastused võivad aidata meil leida uusi viise Alzheimeri tõve ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste raviks või isegi ennetamiseks. Need leiud võivad samuti aidata luua strateegiaid ravimite tõhusamaks ajju toimetamiseks,» selgitab Oslo ülikooli dotsent Rune Enger.
Magamise ajal «pestakse aju»
«Ajupesu» ehk aju puhastamine on protsess, mille käigus eemaldatakse ajust kahjulikud jääkained. Aju toodab pidevalt jääkaineid ja kui neid koguneb liiga palju, suurendab see Alzheimeri tõve ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste riski.
««Ajupesu» protsess on magades palju tõhusam kui ärkvel olles. Selle põhjus pole veel selge,» ütleb Enger, kes on ajakirjas Nature Communications avaldatud uue artikli üks autoritest.
Ajujäätmed eemaldatakse mööda spetsiaalseid «tunneleid», mis paiknevad aju veresoonte ümber. Seetõttu võib veresoonte liikumine seda protsessi mõjutada. Teadlased lasid hiirtel magada ja seejärel uurisid täiustatud lasermikroskoobi abil, mis neil ajus toimub.
Nad avastasid, et aju veresooned, eriti arterid, laienesid ja kitsenesid teatud mustrite järgi hiirte magamise ajal. Selliseid liikumisi ärkvel hiirtel ei täheldatud. Tõenäoliselt pumpavad need liigutused une ajal ajus ümber vedelikke, puhastades seda jääkainetest.
Seni arvati, et jääkainete puhastamine toimub ainult sügava une faasis. Siiski täheldasid teadlased selles uuringus midagi üllatavat: aju veresooned ahenesid ja laienesid igas unefaasis ainulaadsete mustrite järgi, sealhulgas sügav uni, REM-uni ja isegi lühikesed ärkamised, mis on unetsükli loomulik osa.
«Tundub, nagu oleks igal unetsükli osal oma kordumatu ajuarterite tants,» ütleb üks uuringu peamisi autoreid, dr Laura Bojarskaite.
Teadlased nägid, et need unetsüklist sõltuvad arterite laienemised ja ahenemised mõjutasid veresoonte ümber asuvate kanalite suurust, mis on olulised vedelike ja molekulide transportimiseks ajus. Need kanalid laienesid ja kitsenesid koos veresoontega, pannes Engeri ja tema kolleegid arvama, et see mõjutab ka vedelike voolu.
Seejärel kasutasid teadlased biomehaanilist arvutimodelleerimist ja simulatsioone.
«Kokkuvõttes leidsime, et arterite laienemistel ja ahenemistel ning samaaegsetel muutustel neid ümbritsevates kanalites oli suur osa nii vedelike voolus kui ka ainete transpordis ajus,» selgitab matemaatik Kent-Andre Mardal.