/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/02/15233340t1hea84.jpg)
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) silmakliinik alustas esimesena Eestis atropiinravi pakkumist lühinägevatele lastele.
Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinik alustas uudset ravi
Silmakliiniku residendi doktor Teele Palumaa sõnul on maailmas küllaltki laialt levinud atropiinravi eesmärk aeglustada lastel lühinägevuse ehk müoopia süvenemist ja edasiarenemist. Lühinägevuse teke on enamasti seotud silmamuna liiga kiire kasvuga, mistõttu kaugel asuvad objektid jäävad uduseks – vaja on miinusprille või -kontaktläätsi. Müoopia tekib lapseeas ja stabiliseerub noores täiskasvanueas, vahendati pressiteates.
Palumaa sõnul on lühinägevus maailmas tõsine probleem. «Müoopia levimus on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud. Vaadates arve, siis 2000. aastal oli maailmas hinnanguliselt 1,4 miljardit lühinägevusega inimest. Samasuguse kasvutrendi jätkudes tõuseb arv 2050. aastaks lausa viie miljardini, mis teeb 49,8 protsenti maailma elanikkonnast! Jah, kuigi müoopia ei põhjusta enamasti peale vajaduse prille või kontaktläätsi kasutada muid tervisemuresid, on see mitme tõsise silmahaiguse riskitegur, mis võivad omakorda tuua kaasa pöördumatu nägemislanguse või pimeduse,» rääkis Palumaa.
/nginx/o/2023/04/02/15233339t1h3013.jpg)
Praegused võimalused olukorda parandada võib jagada kolmeks: farmakoloogilised, optilised ja elustiili muutvad. Kõige kättesaadavam neist on viimane. Uurimused on näidanud, et pikendades laste igapäevast õueaega, on võimalik pidurdada nii müoopia edasiarenemist kui ka üldse ennetada selle tekkimist. Selleks piisab, kui laps veedab iga päev vähemalt kaks tundi õues, mistõttu levitatakse Eestis niinimetatud 2-20-20 reeglit: laps peab iga päev viibima vähemalt kaks tundi õues ja vaatama lähitööd tehes iga 20 minuti järel vähemalt 20 sekundit kaugusesse.
«Optilised vahendid on spetsiaalsed kontaktläätsed ja prillid, kuid ükski neist toodetest ei ole Eestis kättesaadav. Kolmas vahend ning praegustest meetoditest kõige efektiivsem on atropiini silmatilgad. Uuringud on näidanud, et atropiinravi tulemusena võib lühinägevuse edasiarenemine aeglustuda kuni 60 protsenti,» selgitas Palumaa.
Atropiini silma kasvu pärssivat toimet näidati juba 2006. aastal, kui leiti, et üheprotsendilised atropiini silmatilgad pärsivad silma pikikasvu. «Nii tugeva atropiini kontsentratsiooniga silmatilku kasutades tekivad aga kõrvaltoimed. Kõigil selles uuringus osalejatel tekkis valguskartus ning 17 protsenti osalejatest lõpetas kõrvaltoimete tõttu uuringus osalemise. Seetõttu ongi praegu lühinägevuse ravis peamiselt kasutusel nõrga kontsentratsiooniga silmatilgad, mis on hästi talutavad,» rääkis Palumaa.
«Kahjuks ei ole Euroopa turul ükski nõrga kontsentratsiooniga atropiini silmatilk kättesaadav, mistõttu ei ole me saanud varem ka ravi pakkuda. Nõrga kontsentratsiooniga atropiini silmatilku valmistatakse Euroopas apteekides. Kuidas atropiin täpselt silma kasvu pidurdab, pole senini teada, kuigi sellealaseid uuringuid käib mitu,» sõnas Palumaa.
Tema sõnul on ITKs ravi näidustatud lastele alates viiendast eluaastast kuni eani, mil silm enam pikkusesse ei kasva. «Meie oleme praegu kaasanud lapsi vanuses 5–12 eluaastat. Atropiinravi korral tilgutatakse atropiini tilku silma üks kord päevas õhtuti. Tilgad on pakendatud ühekordselt, nii et igal õhtul esmaspäevast reedeni võtavad laps ja lapsevanem ühe pakendi ning tilgutavad selle sisu silma. Nädalavahetusel ravi tegema ei pea, küll aga soovitame olla vähemalt kaks tundi õues,» rääkis Palumaa.
Igas riigis on atropiinravi puhul isesugune praktika. ITKs on heaks kiidetud atropiinravi ravijuhis, mis jälgib eeskätt Hollandi ravipraktikat, sest neil on Euroopa riikidest pikimaajaline atropiinravi kogemus. Ka on hollandlased geneetiliselt eestlastega võrdlemisi sarnased.