/nginx/o/2023/04/03/15236533t1hccc5.jpg)
Ehkki stressirohkeid olukordi tuleb igapäevaelus aeg-ajalt ikka ette, võib pikaajaline stress mõjutada elukvaliteeti ja inimese toimetulekut. Kuidas stressi ja ärevust leevendada ning millised on nn vaimse tervise vitamiinid, selgitab BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.
Valge-Rebase sõnul leidub stressi ja ärevust erinevat ning see võib olla ka tõukav jõud, mis meid igapäevaelus liigutama ja pingutama paneb – selle kohta eksisteerib ka ütlus «võitle või põgene».
«Väga populaarne on asjatoimetusi lükata viimase minuti peale ja nendega alles siis tegeleda. Ka siis on meid liikumapanev jõud seesama stress või ärevus, kuid siinkohal on tegemist lühiajalise stressiga, mis üldjuhul ei ole kuidagi kahjulik,» rääkis ta.
Kui stressi tekitanud olukord on möödunud, möödub ka stress ja sellega kaasnev võimalik ärevus. «Kui aga stress muutub pikaajaliseks ja püsivaks, hakkab see mõjutama igapäevast elukvaliteeti ja lõpuks toimetulekut. Tavapärasteks pikaajalise stressi sümptomiteks on näiteks unetus, pidev väsimus, söögiisu muutused, huvipuudus, meeleolulangus, võimetus rõõmu tunda,» tõi proviisor välja.
Üheks stressi sümptomiks on ka ärevus, millele viitavad näiteks südamekloppimine, pingetunne, muremõtted, iiveldus, tükitunne kurgus ja/või liighigistamine. «Kui selline ärevus tekib sagedasti ja hakkab elukvaliteeti mõjutama, siis võib selle kvalifitseerida ärevushäireks.» Lisaks esineb veel ka kolmandat tüüpi stress, mis on alguse saanud mõne traumaatilise kogemuse tagajärjel.
Seega võib stressi leiduda väga palju erinevat ning kõige tähtsam on teadvustada, kas tegemist on lühiajalise või pikalt kestnud meeleolulangusega – vastavalt sellele saab juba edasisi lahendusi otsida.
Proviisori sõnul on apteegis müügil küll erinevaid vaimse tervise turgutamiseks mõeldud preparaate, kuid kõige rohkem on abi igapäevastest tegemistest, millega inimene end ise saab aidata. «Nagu ikka, siis ka meie vaimne tervis on paljuski meie enda kätes, me peame leidma võimaluse iseendale tähelepanu pöörata ja endasse aega investeerida.»
Vaimse tervise vitamiinid on näiteks:
Ärevuse ligihiilimise korral pole ühest retsepti või vastust, kuidas seda teadlikult ära hoida – küll aga on kõige tähtsam tegeleda nn päästikuga, mis ärevuse esile kutsus, kuna igal inimesed võivad need olla väga erinevad, olgu selleks mõni ebameeldiv sündmus, inimene või olukord.
«Kui suudad enda jaoks päästikud tuvastada, siis saad ka võimalusel neid vältida. Kui vältimine ei ole võimalik, siis tasub leida toimiv rahustav tegevus. Ka siinkohal ei sobi igale inimesele iga rahustav tegevus. Kes eelistab mediteerimist, kes läheb loodusesse matkama või jooksma, kes tegeleb rahustava hingamisega, kes tegeleb lemmikloomaga,» näitlikustas Kerli Valge-Rebane.
Kindlasti tasuks stressi ja ärevuse korral eemale hoida alkoholist, kuna see võib olukorra hoopis halvemaks muutuda. «Lühiajaliselt võib tunduda, et enesetunne on parem, kuid tegelikult mõjutab alkohol serotoniini taset organismis ja see võib ärevust veelgi süvendada.»
Ka apteegi käsimüügis leidub erinevaid rahustavaid preparaate, aga ka närvisüsteemi toetavaid vahendeid. «Ühe näitena saame välja tuua magneesiumi ja B-rühma vitamiinid, mõlemad on vajalikud närvisüsteemi normaalseks toimimiseks. Nende elementide defitsiidi korral võib inimene olla tavapärasest ärrituvam ning esineda võib väsimust ja meeleolumuutuseid. Magneesiumi puuduse korral võib olla häiritud ka keskendumisvõime ja unerütm,» märkis Valge-Rebane.
Kui eelpool kirjeldatud sümptomid tunduvad tuttavad, siis tasub teha kuuri magneesiumi ja B-rühma vitamiine sisaldava toidulisandiga. «Kui on tegemist päevase ärevuse ja keskendumisraskustega, siis tasub preparaati võtta hommikusel ajal, kui aga on sassis unerütm ja uni on rahutu, siis just õhtul.»
Lisaks magneesiumile ja B-vitamiinidele on pakkuda unerütmi taastamiseks erinevad tooted melatoniiniga. «Melatoniin on nn unehormoon, mida toodab meie enda keha, kuid teatud olukordades võib selle kogus organismis väheneda ja siis aitab hea une taastada juurde manustatav melatoniin. Ka siin tasub teha kuuri, mitte tarvitada antud toidulisandit regulaarselt pikema perioodi jooksul,» toonitas Valge-Rebane.
Proviisori sõnul on taimseks antidepressandiks naistepuna, mida sisaldavaid tooteid soovitab ta kasutada kestva stressi ja kaasuva ärevuse või uneraskuste korral. «Naistepuna on pikalt kasutatud meeleolulanguse ja depressiooni korral. Uuringud on näidanud, et naistepuna toime saabub umbes 2 kuni 4 nädalaga, seega tasub antud preparaatidega teha kuuri vähemalt 2–3 kuud, raskematel juhtudel isegi pikemalt,» selgitas ta.
Küll aga tasub tähele panna, et naistepunas sisalduv hüperitsiin muudab naha päikese suhtes tundlikuks. «Antud kuuri ajal tasub päevitamist, aga ka solaariumi külastamist vältida!» Kuna naistepuna omab ka mitmete ravimitega koostoimeid (verevedeldajad, antidepressandid, südameravimid jm), tuleks enne toote kasutamist konsulteerida arsti või apteekriga, et ennetada soovimatuid koostoimeid.
/nginx/o/2022/07/06/14675766t1hbaab.png)