Viis mürgistuse allikat, mida kasutame pahaaimamatult iga päev

PM Tervis
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Annusest oleneb, kas aine on ravim või mürk. See keskajast tuntud tarkus on omistatud toonasele tuntud õpetlasele Paracelsusele. Millised meie ümber olevad igapäevaselt kasutatavad asjad võivad siis tegelikult hoopiski teatud juhtudel mürgised olla?

Mürgistus võib olla krooniline ja ägedaloomuline. Ägeda mürgistuse korral ilmnevad mürgistusnähud väga kiiresti, krooniline mürgistus on aga salakavalam. Sellise mürgistuse märkamine võib olla keerulisem, kuna mürgistus kujuneb pika perioodi jooksul ja väikestes kogustes. Kroonilisi mürgistusi võib täheldada eeskätt nende tootegruppide lõikes.

Küünlad

Tänapäeval on enamik küünlaid valmistatud tehiskemikaalidest. Sageli on neile lisatud ka erinevaid aroome: roosi, jasmiini ja teisi.

Juba 2001. aastal hoiatasid Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseagentuuri teadlased, et küünlad võivad saastada siseõhku. Nende uuringust selgus, et lõhnastatud parafiinküünlad eritavad rohkem tahma ja orgaanilisi ühendeid, mis on seotud suurema vähiriskiga.

Järgnevad uuringud on siiski näidanud, et ühest küünlast eralduvate kemikaalide hulk on inimeste tervisele märkimisväärseks kahjustamiseks suhteliselt väike. Suurem risk on siis, kui lõhnaküünlaid põletatakse aastaringselt halvasti ventileeritud ruumides. Sellisel juhul võivad saasteained olla kehale kurnavad, põhjustades allergiaid, astmat ja pole välistatud vähiriski suurenemine.

Kui palju ja milliseid küünlaid põletada, on ostjate endi valik. Igal juhul on kasulik seejuures aga jälgida ühte lihtsat soovitust: pärast küünla põletamist avage aknad ja tuulutage tuba.

Kes soovib, see teadku, et parafiinküünaldele leidub ka ohutumaid alternatiive – mesilasvaha küünlad, mida pakuvad mitmed Eesti suuremad mesindusettevõtted, ning küünlad, mis on valmistatud looduslikust soja- või kookosvahast.

Kosmeetika

Suurtel kosmeetika- ja hügieenitoodete tootjatel on raske ilma parabeenideta hakkama saada. Neid kemikaale võib leida kehakreemidest, deodorantidest, puhastusvahenditest ja mitmelt poolt mujalt. Parabeenid on usaldusväärsed säilitusained, mis kaitsevad tooteid erinevate bakterite, seente ja muude mikroorganismide eest.

Euroopa Liidu tarbijakaitse teaduskomitee on mitu aastat uurinud parabeene, viinud läbi erinevaid katseid ja jälginud pikaajalisi mõjusid. Loomkatsete tulemuste põhjal jõuti järeldusele, et parabeenide toksilisus on suhteliselt väike ja need ei põhjusta vähki. Samal ajal märgivad teadlased siiski, et parabeenide liigne kogus, mida toodetes siiski üldjuhul pole, võib põhjustada endokriinsüsteemi häirete ohtu, kuna parabeenid jäljendavad mõnede hormoonide, näiteks östrogeeni funktsioone.

Isegi väga madalate riskide vastu kindlustamiseks on EL määranud kosmeetikatoodetes parabeenide maksimumi. Parabeenide maksimaalne lubatud kontsentratsioon ühe kilogrammi töö kohta on 8 grammi ja parabeenide ülemine tase ühes tooteliigis on 4 grammi kilogrammi kohta. Eriti tähelepanelik tuleb parabeenide määrade osas olla, kui toode on soetatud kolmandatest riikidest, kus Euroopa või USA seadused ei kehti.

Nikotiinitooted

Üle maailma suitsetab üle miljardi inimese. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb kogu maailmas suitsetamisega seotud haigustesse 7 miljonit inimest. Suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise tõenäosus peaaegu 20 korda suurem. Suitsetamine nõrgestab immuunsust ja seda peetakse üheks peamiseks südamehaiguste, hingamisteede haiguste ja muude terviseprobleemide riskifaktoriks.

Sigarettide suitsetamine ja tubaka põletamine eraldab keskkonda enam kui 4000 keemilist ühendit. Mitut sada peetakse tervisele kahjulikuks ja umbes 40 neist on kinnitatud kantserogeenid – ained, mis põhjustavad vähki või soodustavad selle arengut.

Suitsetajaid hoiatavad sigarettide mürgisuse ja tervise kahjustamise eest sigaretipakkide pealdised ja kohutavad fotod. Nikotiinisõltuvusest loobuda pole aga lihtne, ehkki kõik on nõus, et suitsetamisest loobumine on parim väljapääs ja suurim teene tervisele.

Tootjad on juba üle kümne aasta otsinud võimalusi tarbijate tervisekahjustuste vähendamiseks: kuumutatud tubakatooted on nende otsingute üheks tulemuseks. Uuringud on näidanud, et tubaka kuumutamisel eraldub piisavalt nikotiini, kuigi sigarettide normaalset põlemistemperatuuri (umbes 800 kraadi) ei saavutata. Tubaka kuumutamisel on temperatuur madalam (kuni 350 kraadi), nii et koos nikotiiniga eraldub vähem kahjulikke aineid.

Terviseorganisatsioonid nendivad, et ükski uue põlvkonna nikotiinitoode pole tervisele ohutu ja nende tarbimisega kaasnevad riskid.

Ravimtaimed

Suvi on suurepärane aeg ürtide korjamiseks, näiteks värskelt korjatud tüümiani- või piparmünditee nautimiseks. Kui aga joote taimeteed mitu korda päevas pikema perioodi jooksul, võib teie keha liigselt küllastuda taimeõlides leiduvate ainetega. Kui see aga juhtub, võib tekkida mitmesugused allergilisi reaktsioone: näo punetus, suu limaskestade turse ja peavalu on mõned neist.

Tüümian on eriti rikkalik eeterlike õlide poolest. Tümooli ja muude ainete sisaldus õlides on väike ja kahjutu, kui tüümiani kasutatakse vastutustundlikult – vürtsina roogades või teena. Kuum jook on rahustava toimega ning aitab ravida ka köha ja hingamisteede põletikke. Kuid ka need, kes armastavad tüümianiteed juua, peaksid kuulama proviisorite nõuandeid: pärast seitsmepäevast taimetee joomist tehke 3-päevane paus.

Isegi piparmünt, mille teed on Eestis pikka aega hinnatud, võib põhjustada terviseprobleeme. Mündis on ka palju eeterlikke õlisid – kui inimkeha neid liiga palju saab, võib see põhjustada häireid. Gastroösofageaalse refluksi ja maohappesuse suurenemise all kannatavatel inimestel tuleb piparmünditeed kasutada ettevaatusega. Mündis sisalduvad ained lõdvestavad mao sulgurlihaseid ja suurendavad rohkem happesust. Apteekrid soovitavad sellistel inimestel lihtsalt juua nõrgemat teed või nautida piparmündi ja teiste ürtide segust valmistatud jooki.

Vesi

Aastatepikkune normist kõrgema arseenisisaldusega igapäevase joogivee tarbimine suurendab kopsu-, põie- ja neeruvähki haigestumise riski, samuti on suurem tõenäosus spetsiifiliste nahakahjustuste tekkeks.

Erilist tähelepanu tuleks joodavale veele pöörata peredes, kes kasutavad toiduks kaevuvett – kuigi arseeni sisaldab vesi Eestis harva, võib see sisaldada palju sagedamatel juhtudel erinevaid nitraate – lämmastikuühendeid, mis võivad organismile halvasti mõjuda.

Nitraadid muunduvad inimese soolestikus nitrititeks, mis on inimorganismile eriti mürgised. Nitrititel on omadus end siduda hemoglobiiniga. Sedasi tekib ühend methemoglobiin, mis ei täida enam kõige olulisemat hemoglobiini funktsiooni kehas ehk hapniku sidumist ja selle transportimist organismi kudedesse. Tulemusena hakkab kehas tekkima hapnikupuudus – hüpoksia. Inimest võivad kimbutada peavalud ja nõrkus, iiveldus.

Teadlased hoiatavad, et nitraate ei ole võimalik eemaldada vee keetmisel. Seetõttu on mõistlikum eelistada poevett kaevuveele, kui see ei ole testitud. Isegi kui vanemad ja vanavanemad jõid aastaid samast kaevust vett, ei tähenda see, et nende harjumus oleks tervislik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles