Bioloogilist vanust on võimalik vähendada ja tervist parandada vaid 8 nädalaga, parandades oma DNA tervist. Põhjaliku katse kirjeldus näitab ära, mida selleks tegema peab.
Tee end mitu aastat nooremaks 8 nädalaga
Kroonilised haigused on peamine haigestumuse ja suremuse põhjus ning need koormavad lisaks inimesele endale ka oluliselt tervishoiusüsteemi ja ühiskonda laiemalt. Vananemine on üks krooniliste haiguste põhjustaja.
USAs tehtud uuring ütleb, et kui sealsed elanikud pikendaksid oma tervelt elatud elu vaid ühe aastagi võrra, oleks sääst tervelt 38 triljonit dollarit. Tegemist on hoomamatu rahahulgaga.
Bioloogilise vanuse vähenemist on hea hinnata DNA metülatsiooniga. DNA metülatsioon tähendab väga lihtsalt öeldes seda, et meie kokkupakitud geeniahela kindlatesse punktidesse liitub metüülrühm - üks süsiniku ja kolm vesiniku aatomit. Nende rühmade ülesanne on korda hoida geenide aktiivsuse/avaldumise osas ning valvata selle järgi, et iga rakk täidaks just temale omast ülesannet. Metüleerimist täpsemalt hinnates saab öelda, milline on meie keha bioloogiline vanus ja kuipalju see kronoloogilisest ehk nö kalendrijärgsest erineb. Vanus, aga ka paljud välised tegurid, mida saab osalt muuta, tekitavad muutusi ka metüleerimises.
Muudetavad elustiili tegurid, sealhulgas kokkupuude mõningate toidust saadavate ainetega - epinutrientidega - võivad soodsalt mõjutada DNA metüleerimisel põhinevaid kellasid ning seetõttu võivad need vähendada haigestumust ja suremist edasi lükata.
Epinutriendid on siis toitaineid, mis nii või teisiti mõjutavad DNA metüülimisega seotud ensüümide aktiivsust.
Varem on tehtud katse 50 kuni 72 aastaste meestega, kes programmi täites vähendasid oma bioloogilist vanust keskmiselt 3,23 aasta võrra võrreldes kontrollrühmaga. Nüüd aga on avaldatud uuringu andmed, kus sarnase muutusteprogrammi läbisid naised, kelle vanus oli 45 kuni 65 aastat.
Kuuest programmi järginud naisest viiel bioloogiline vanus vähenes, samas kui üks osaleja ei näinud muutust. Neist viiest oli bioloogilise vanuse maksimaalne vähenemine 11,01 aastat, minimaalne vähenemine 1,22 aastat ja keskmine vähenemine 4,6 aastat.
Mida süüa?
Nädalas kolm korda võiks süüa maksa - korraga umbes 90 grammi.
Mune võib süüa 5 kuni 10 nädalas.
Päevas:
2 tassi roheliste lehtedega taimi, puhastatud, tükeldatud (1 tass on u 250 ml),
2 tassi ristõielisi köögivilju ehk erinevaid kapsaid,
3 tassi värvilisi köögivilju,
¼ tassi kõrvitsaseemneid,
¼ tassi päevalilleseemneid,
1 kuni 2 keskmist peeti,
170 grammi maheliha,
2 portsjonit metüülimise adaptogeene ehk siis valida nende seast: pool tassi marju või pool teelusikat rosmariini või samapalju kurkumi või kaks keskmist küüslauguküünt või kaks tassi 10 min tõmmanud rohelist teed või kolm tassi 10 minutit tõmmanud oolong-teed,
2 portsu madala glükeemilise indeksiga puuvilju.
Kasutada võib tervisliku koostisega taimseid õlisid.
Lisaks kasutati veel toidulisandit PhytoGanix (orgaaniliste köögiviljade, puuviljade, seemnete, ürtide, taimsete ensüümide, prebiootikumide ja probiootikumide kombinatsioon annuses 2 portsjonit päevas ja
UltraFlora Intensive Care, mis sisaldab Lactobacillus plantarum 299v annuses 2 kapslit päevas.
Vältida soovitatakse suhkrut/komme, aga ka piima- ja teraviljatooteid ning isegi ube jm kaunvilju ning plastpakendeid. Oluline on ka vahelduvpaast ehk siis süüakse ainult kl 7 hommikul kuni kl 7 õhtul. Päeva peale kokku peab tulema vähemalt 8 tassi joodavat vedelikku.
Kehaline aktiivsus: vähemalt 30 minutit treeningut päevas vähemalt 5 päeval nädalas, intensiivsusega 60-80 protsenti maksimumist.
Keskmiselt vajad vähemalt 7 tundi ööund.
Stressimaandamiseks kasutati katses kaks korda päevas Herbert Bensoni patenteeritud hingamisharjutusi Steps to Elicit the Relaxation Response.
Analüüs näitas, et positiivsete tulemuste saavutamiseks pole vaja programmi sajaprotsendilist täitmist - bioloogilise vanuse paranemist täheldati ka siis, kui programmi täitmise vahemik oli 71,2 kuni 97,2 protsenti. Tõsi - osalejaid aitas toitumisnõustaja. Kõige raskem oli kinni pidada hingamisharjutuste tegemise nõudest ja kõige kergem oli asi 12-tunni-paastuga.
Inimesed, kellel on krooniline haigus, nagu 2. tüüpi diabeet, on bioloogiliselt vanemad kui nende haigusvabad eakaaslased. Eakaaslastest kõrgema bioloogilise vanusega inimestel, kes on parasjagu haigustest vabad, on suurem risk kroonilise haiguse tekkeks. Kuid II tüüpi diabeediga inimeste positiivsed elustiili muutused kui ka tõhus meditsiiniline ravi aitavad bioloogilist vanust vähendada.
Uuring ise on tehtud muidugi väga väikese arvu inimestega, kuid see kinnitab siiski, et vähest kulu põhjustavad ning ohutud toitumis- ja elustiili muutused võivad vähendada bioloogilist vananemist ning mõjutada tervisest, elueast ja vananemisest tulenevat majanduslikku koormust.
Uuringi inglisekeelse täisteksti leiad siit: https://www.aging-us.com/article/204602/text