Doktoritöö: patsiendid ootavad apteekrilt aktiivsemat ravimialast nõustamist

Proviisor Kristiina Sepp kinnitab, et julgesti võib nõu küsida. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikoolis hiljuti kaitstud doktoritööst selgus, et elanikkonna teadlikkus apteekides saadava info ja nõustamise kohta on madal. Samuti on olnud apteegiteenuse areng Eestis viimase kümne aasta jooksul killustatud ja aeglane.

Uurimuse autor, Tartu Ülikooli farmatseutilise ettevõtluse nooremlektor Kristiina Sepp ütles, et Eesti tervishoid vajab uusi lahendusi, et hakkama saada vananeva elanikkonna, krooniliste haiguste kasvu ja ressursside vähesusega tervishoiutöötajate nappuse ja kesise finantseerimise näol. «Seetõttu on tarvis suurendada haiguste ennetamist ja tervise edendamist, et parandada elanikkonna terviseteadlikkust ja tervist. Eesti inimesed elavad küll kauem, aga mitte tervena.»

Sepp sõnas, et passiivse patsiendi roll on asendumas aktiivsega. Tulevikus seisab patsient oma tervise ja heaolu eest ja soovib langetada tervisega seotud otsuseid koostöös tervishoiutöötajaga. «Perearsti meeskonnale on antud kandev roll inimeste tervise ja heaolu eest seismisel. Eesti inimesed on perearstiteenusega valdavalt rahul, kuid suurimaks murekohaks on teenuste kättesaadavus ja perearstide ülekoormatus.»

Nende probleemide leevendamise üheks võimaluseks ongi kaasata teisi tervishoiutöötajaid, näiteks apteekreid. Siin saab näiteks tuua apteegipõhise gripi vastu vaktsineerimise pilootprojekti. 2018. aastal, kui apteekides pakuti elanikkonnale esmakordselt võimalust gripi vastu vaktsineerida. Pärast seda viidi 257 inimese seas läbi ka uuring. «See tõi 2018. aastal vaktsineerima ka need, kes seda varasemalt ei teinud – üle poole uuringus osalejatest said gripivaktsiini esmakordselt. Enamik osalejatest jäid apteegis pakutud vaktsineerimisteenusega rahule ning soovitaksid seda ka teistele,» ütles Sepp. «Vaktsineerimist viisid siiski veel läbi teised tervishoiuteenuse osutajad, kuna proviisoritel ja farmatseutidel puudub selleks õigus.»

Erinevate rahvuste erinevad ootused

Doktoritöö raames 552 apteegikülastaja seas läbi viidud uuringust selgus, et elanikkonna üldine teadlikkus, millist infot ja nõustamist nad apteegis võiksid saada, on madal. «Inimeste vähene ravimialase nõustamise kogemus mõjutas ka ootusi tulevikus erinevaid ravimialaseid teenuseid saada. Kõige enam tunti huvi esimest korda välja kirjutatud ravimi nõustamise osas. Uuringus osalejad ei olnud valmis ka väga pikalt, 5-10 minutit, apteegis nõustamist ootama ning sooviksid pigem apteekripoolset initsiatiivi vestluse alustamisel ja ravimialase info andmisel. Apteekrid võiksid ka ise olla aktiivsemad, näidata oma kompetentsi, küsida neilt küsimusi ja alati anda mõni vajalik hariv sõnum kaasa,» selgitas Sepp.

Samuti näitas uuring, et ravimialase nõustamise saamise kogemus erineb eesti ja vene rahvusest inimeste vahel märgatavalt. «Eesmärk oli teada saada, kuidas inimesed on rahul ravimialase nõustamise ja erinevate teenustega apteegis. Viisime uuringut läbi erinevates Eesti piirkondades ja mõnes kohas on venekeelse elanikkonna osakaal üsna kõrge ja seega saime võrdse osa eestlasi ja venelasi,» ütles Sepp.

Vene rahvusest apteegikülastajad olid enam mures oma tervise ja kasutatavate ravimite pärast, kuid erinevalt eestlastest ei pidanud nad apteeki ravimialase info saamise kohaks. «Kui vene rahvusest inimene on kaua Eestis elanud ja eesti keelt ei oska, siis ta häbeneb seda. Kui küsida, millist infot ta ravimi kohta veel soovib, ütleb ta, et kõik on arusaadav. Tegelikult aga apteeker ei tea, kas ta on kõigest õigesti aru saanud. Eestlastega aga minnaksegi pigem vestlusesse ja saadakse teada, kui ta võtab ravimit valesti või joob võib-olla valet jooki peale. See on tegelikult päris suur probleem,» rääkis Sepp.

Aeglane apteegiteenuse areng

Apteegikülastajad on olulise probleemina välja toonud privaatsuse puudumise apteegikeskkonnas, kus ei tunta end vabalt isiklikel tervisealastel teemadel teiste inimeste kuuldes rääkimisel. «Mitme aasta jooksul läbi viidud apteekide enesehindamise põhine uuring näitas, et vaid 14 protsenti apteekidest on eraldi privaatne nõustamiskabinet ning apteegi müügisaalis inimeste privaatsuse tagamine üle leti on keerukas väljakutse. See on üks suur takistav tegur, miks inimene apteeki ei taha tulla. Siis peabki apteeker leidma võimaluse, kuidas inimesele ruumis olemine võimalikult mugavaks teha, et ta oma murest rääkida saaks.»

Sepa sõnul saab sama uuringu põhjal ka öelda, et 2014.-2019. aastal ei ole apteegiteenuse osutamisel toimunud olulisi muudatusi ja mõned aastad varem apteekrite endi poolt välja töötatud «Apteegiteenuse kvaliteedijuhis» ei ole piisavalt rakendunud. «Siinkohal saab tuua võrdluse perearstipraksistega, kus kvaliteedijuhise järgimisega kaasneb täiendav rahastus haigekassalt. Riigipoolne vähene huvi ja apteekide madal integreeritus tervishoidu on takistanud apteekide arengut ja vähendanud sektorisiseseid arengupüüdlusi. Oma roll on siin ka apteegi tegevust reguleerivate õigusaktide sagedasel muutmisel. Viimane neist oli 2020. aastal apteekide omandireformi jõustumine.»

Selleks, et pakutav apteegiteenus vastaks patsiendi ootustele, küsib järjest enam apteeke tagasisidet patsientidelt saadud apteegiteenuse kohta. Sepp rõhutas, et apteegi puhul on oluline selle oskuslik juht, kes oskab viia apteegis ellu muutusi, luua toetava töökeskkonna ning motiveerida meeskonda patsiente abistava apteegiteenuse pakkumisel. «Laiendatud teenuste pakkumisel apteegis võib saada takistuseks personali valmisolek uuendustega kaasa tulla. Nooremad apteekrid on rohkem valmis erinevaid täiendavaid apteegiteenuseid pakkuma. Samas kõik apteekrid mõistavad, et apteekide kaasamine rahvatervist toetavatesse tegevustesse, näiteks vaktsineerimise pakkumine, aitab jõuda paremini elanikkonnani,» selgitas Sepp.

Apteegiteenuse areng nõuab ka erialakompetentside muutumist. Selleks, et suurendada proviisoriõppe üliõpilaste erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi ning hoida tegevproviisorite pädevust, tuleb parandada ülikooli ja farmaatsiasektori omavahelist koostööd.

Kristiina Sepp sõnas, et tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline kaasata kõiki selle osapooli ja parandada omavahelist koostööd. «Apteegisektori killustatus, tootepõhine rahastus, tööjõupuudus ning osaliselt rakendatud erialased kompetentsid on apteeke tervishoiusüsteemist distantseerinud. Elanikkonna mugav juurdepääs apteekidele ja apteekrite erialased teadmised on tervishoiule hindamatu väärtus.»

Kristiina Sepp kaitses Tartu Ülikoolis oma doktoritöö «Competency-based and person-centred community pharmacy practice – development and implementation in Estonia» (Kompetentsipõhine ja inimkeskne apteegiteenus – arendamine ja rakendamine Eestis).