Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teadlane: valesti keedetud muna sisaldab ohtlikku ainet (7)

Copy
Kuigi rohekaks tõmbunud munade tarbimise tagajärjel pole veel ühtegi ohvrit teatatud, on parem neid mitte süüa, kuna munade ülekeetmisel tekkivad gaasid on mürgised, nendib teadlane.
Kuigi rohekaks tõmbunud munade tarbimise tagajärjel pole veel ühtegi ohvrit teatatud, on parem neid mitte süüa, kuna munade ülekeetmisel tekkivad gaasid on mürgised, nendib teadlane. Foto: Shutterstock

Lihavõttepühadel troonivad toidulauda keedetud munad. Munad on väga väärtuslikud valguallikad, kuid neid ei tohi liiga kaua keeta, et neis ei tekiks mürgist gaasi, kirjutab teadlane Tiiu Liebert.

Kanamuna on kõrge toiteväärtusega. Munavalk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid ning on kergesti seeditav. Muna sisaldab rikkalikult A-, D- ja B-vitamiine, mineraalainetest aga fosforit ja seleeni. Suurem osa neist mikrotoitainetest on munarebus. Munarebus on rikkalikult kolesterooli. Viimaste aastate uurimused on aga näidanud, et toidu kolesteroolisisaldus mõjutab suhteliselt vähe vereplasma kolesteroolisisaldust, palju suurem roll on küllastunud ja transrasvhapete sisaldusel toidus. Muna võib süüa või valmistada sellest roogasid nii hommikul, lõunal kui õhtul. Lihavõttepühade ajal aga süüakse muna kõige rohkem keedetult. Kuid ka munaga ei ole soovitatav liialdada ja paarist munast päevas piisab.

Munakoore katkiminemise vältimiseks tuleks enne munade keetmist hoida neid kuni tund toatemperatuuril. Muna keetmise aeg oleneb muna suurusest. Keskmise suurusega mune tuleks keeta umbes 10 minutit, suuri mune aga 15 minutit. Ülekeetmise vältimiseks võiks keeta 5–6 muna korraga.

Mis juhtub, kui keedate mune liiga kaua, näiteks üle poole tunni?

Munade liiga pikal keetmisel eraldub munavalgetesse vesiniksulfiid – mürgine gaas. Vesiniksulfiid pärineb munavalgetest, kuna selles sisalduv valk sisaldab väävlit, mis ühineb vesinikuga. Vesiniksulfiid suundub munade sisemusse, kuna muna välimine kest kuumeneb, surudes gaasi sissepoole. Munakollane sisaldab rauda ja kui see ühineb gaasilise vesiniksulfiidiga, moodustub raudsulfiid, mis annab munakollasele rohelise välisvoodri. Seega, mida kauem muna keedate, seda rohkem tekib sulfiidi ja seda paksem on roheline kate. Kuigi rohekaks tõmbunud munade tarbimise tagajärjel pole veel ühtegi ohvrit teada, on parem neid mitte süüa, kuna munade ülekeetmisel tekkivad gaasid on mürgised.

Lõpetades keetmise, valage keedunõust välja kuum vesi ning asendage külma veega, hoides mune vees vähemalt 20 minutit.

Märksõnad

Tagasi üles