Kroonilist väsimust, mononukleoosi, hulgiskleroosi ja vähki tekitav viirus saab loodetavasti vaktsiini

Foto: MEUM MARE, Pexels

• Selle viirusega nakatume me kõik - 90 protsenti meist vähemalt.
• Nakatumise tagajärjed on erinevad - mingeid nähte ei pruugi üldse olla.
• Uuemad andmed räägivad viiruse osast hulgiskleroosi ja mõnede kasvajate tekkes.

Suudlushaigusena tuntud nakkuslik mononukleoosi, kroonilise väsimuse sündroomi, aga viimastel andmetel ka hulgiskleroosi ja mõnede vähkide tekitajaks on herpesviiruste hulka kuuluv Epstein-Barri viirus. Esimesest võimalikust vaktsiinikandidaadist anti teada erialakongressil.

Arvatakse, et Epstein-Barr'i viirusega nakatuvad ligi 95 protsenti inimestest. Soomes nakatuvad pooled juba enne 5aastaseks saamist - see viirus levib väga lihtsalt - sülje kaudu näiteks. Noorukieas levivat nakkust nimetatakse seetõttu inglise keeles «kissing disease».

Saksamaa keskkonnatervise uurimiskeskuse spin-off ettevõtet EBViously juhivad Epstein-Barr'i viiruse bioloogia, geneetika ja immuunsuse eksperdid ning see asutatigi ohutu ja tõhusa ennetava vaktsiini väljatöötamiseks. Kliinilisi katseid vaktsiinikandidaadiga tahetakse alustada juba järgmisel aastal. 

Esimene vaktsiinikandidaat kannab nimega EBV-001. Selles pole ühtegi viiruseosakest ja see ei tekita nakkust, vaid koosneb 50 viirusele iseloomulikust osakesest, mis meie keha immuunsüsteemi jaoks on täpselt viiruse moodi. Senised katsed on näidanud, et immuunsüsteem peab vaktsiiniosakesi tõesti viiruseks ning see tekitab laialdase humoraalse ja rakulise immuunvastuse. 

Mononukleoosile on iseloomulik kõrge palavik, kurguvalu, mandlite põletik, kukla-, kaela- ja kaenlaaluste lümfisõlmede või põrna suurenemine, maksapõletik. Need haigusnähud ei esine korraga - ükskõik milline neist võib olla ka haiguse ainsaks nähuks. Lisaks võib esineda ka turse silmade ümber ning peenetäpiline lööve kehal.

Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus tavaliselt asümptomaatiliselt või üldiste haigusnähtudega. Noorukieas haigestuvad umbes pooled nakatunutest. Sümptomid on seda rohkem väljendunud ja tüsistuste risk seda suurem, mida vanem on patsient. 

Tavaliselt paraneb haige mõne nädala jooksul, kuid mõnel juhul võivad tekkida tüsistused: südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik või trombotsütopeenia. Suurenenud lümfisõlmed muutuvad taas normaalseks umbes kolmandal haigusnädalal, väsimus ja nõrkustunne võivad kesta mitu kuud. 3-4 nädalat pärast paranemist soovitatakse vältida füüsilist koormust, sest suurenenud põrna rebenemine võib osutuda eluohtlikuks. Allikas: Terviseamet

«Tuginedes meie väga soodsatele prekliinilistele tõestusandmetele vaktsiini immunogeensuse kohta, oleme kindlad, et EBV-001 suudab tõhusalt ära hoida nakkusliku mononukleoosi ja sageli sellega kaasneva kroonilise väsimussündroomi teket,» ütleb EBViously tegevjuht Axel Polack. 

«Peamise näidustusena oleme suunatud nakkusliku mononukleoosi (tuntud ka  suudlushaiguse või näärmepalavikuna) ja nakkusjärgse väsimuse/kroonilise väsimuse  ennetamisele, mis on pärast mononukleoosi esinev ja pika COVID-iga sarnane haigus,» ütleb prof Wolfgang Hammerschmidt. «Teised võimalikud näidustused hõlmavad siirdamisjärgse lümfoproliferatiivse haigusega (PTLD) ja Epstein-Barr'i viirusega seotud vähi ennetamist. Kuna nakkuslik mononukleoos on teadaolev hulgiskleroosi riskitegur, on suur lootus, et meie vaktsiin võib vähendada ka selle kroonilise neurodegeneratiivse autoimmuunhaiguse esinemissagedust.»

Vähkidest võib see viirus põhjustada Burkitti lümfoomi, immunoblastiliste lümfoomi, ninaneeluvähki ja maovähki.

Kas viiruse ja hulgiskleroosi tekke vahel on seos?

Teadlaste meeskond uuris aastatel 1993–2013 enam kui 10 miljonit USA sõjaväelast. Tulemused ilmusid ajakirjas Science 13. jaanuaril 2022.

Tegevteenistuses olevatelt sõduritelt võetakse vereproovid iga kahe aasta tagant rutiinse meditsiinilise läbivaatuse raames. Kaitseministeeriumi hoidla sisaldab nendest sõeluuringutest üle jäänud vereseerumit. Nende proovide põhjal tegid teadlased kindlaks, kas ja millal sõjaväelased viirusega nakatusid. Nad otsisid välja proovid 801 inimeselt, kellel tekkis hulgiskleroos ja võrdlesid neid 1500 sõjaväelase prooviga, kellel ei tekkinud hulgiskleroosi.

Meeskond leidis, et hulgiskleroosi haigestunud inimeste seas on viirusnakkuse määr palju suurem kui kontrollrühmas. 801 hulgiskleroosiga inimesest vaid ühel ei leitud viirust viimases, enne hulgiskleroosi tekkimist kogutud proovis. Arvutuste järgi on viirusega nakatunud inimestel hulgiskleroosi väljakujunemise tõenäosus 32 korda suurem kui nakatumata inimestel.

Teadlased ei leidnud sarnast seost hulgiskleroosi ja teiste inimese viiruste vahel. 

Meeskond mõõtis närvidegeneratsiooni biomarkeri NfL-i taseme tõusu vereproovides inimestel, kellel tekkis hulgiskleroos ja võrreldes nendega, kellel seda ei tekkinud. Suurenemine toimus alles pärast viirusega nakatumist ja tavaliselt enne hulgiskleroosi diagnoosimist. See näitab, et hulgiskleroosiga kaasnev närvidegeneratsioon ei alanud enne viirusega nakatumist.

Teadlased väidavad, et seos on liiga tugev, et seda seletada teiste teadaolevate hulgiskleroosi riskiteguritega. Leiud viitavad kindlalt sellele, et viirusel on osa sündmuste ahelast. Kuid ainult viirusnakkus ei ole hulgiskleroosi vallandamiseks piisav. Kindlasti mängivad rolli ka teised tundmatud tegurid.

«Meie rühm ja teisedki on mitu aastat uurinud hüpoteesi, et Epstein-Barr'i viirus põhjustab hulgskleroosi, kuid see on esimene uuring, mis annab veenvaid tõendeid põhjusliku seose kohta,» ütleb dr Alberto Ascherio Harvardi ülikoolist. «... enamikku hulgiskleroosi juhtudest saab ära hoida Epstein-Barr'i nakkuse peatamisega.»