Ettevaatust: esimeste soojakraadidega ärkavad ka puugid

Puugid paisuvad verd juues mitu korda suuremaks, kui nad tegelikult on. Foto: Erik Prozes

Varakevade saabumisega on muutunud aktiivseks esimesed puugid. Eestis kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini, sellesse perioodi jääb ka enamik puukentsefaliidi haigusjuhte.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on puugid muutunud aktiivseteks juba praegu, mil pinnas on soojenenud +5 kraadini. «Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Niisiis on puugid liikvel eelkõige ikka pärast lume sulamist ja rohelisel ajal,» selgitas Dontšenko ja lisas, et juba praegu tasub vajadusel korrata puukentsefaliidi vaktsiini ja looduses viibides kasutada puugihammustuse vältimiseks vajalikke ennetusmeetmeid.

Puukentsefaliidi ennetamiseks tasub kaaluda vaktsineerimist. «Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele alates 1. eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist,» rääkis Dontšenko ja täpsustas, et kaks esimest tehakse ühe kuni kolme kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. «Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust,» lisas ta.

Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigeaegselt korduvvaktsineeritud ca 13 protsenti eesti elanikkonnast. Haiguse läbipõdenud inimestel tekib eluaegne immuunsus.

Eestis on puukentsefaliidi haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades. Enim haigusjuhte esineb saartel, Ida- ja Lääne- Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Vaktsineerimist soovitatakse kindlasti puukentsefaliiti nakatumise riskirühmadele, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Teise puukidega leviva nakkushaiguse puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub, haigust saab ennetada vaid puugihammustust vältides. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt, sest haiguse tuvastamine on keeruline. Sageli satub patsient arsti vastuvõtule alles haiguse jääknähtude või tüsistustega.

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse,
• kasuta putukatõrjevahendeid,
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.

Täiendavat infot nakatumise ohu maandamiseks võib leida: https://puugiinfo.ee/puugioht/