Kuidas vältida pigmendilaike ja kas viga saanud sünnimärk muutub vähiks?

Sünnimärgid ja pigmendilaigud tekivad melaniini kuhjumise tagajärjel. Foto: Shutterstock

Esimene kevadpäike kosutab pika talve järel valguse vaeguses keha ja meelt. Ühtlasi annavad päikesekiired märku vajadusest nahka UV-kiirguse eest kaitsta ning paslik oleks ka kogu keha sünnimärgid ja pigmendilaigud üle vaadata. Apteeker selgitab, mida peaks pigmendilaikude puhul jälgima ning millal tasuks arsti poole pöörduda.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas asuva Benu Pargi apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane selgitab, et nahas asuvad pigmendirakud toodavad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk värvuse. Sama pigment on mõeldud naha kaitsmiseks UV-kiirguse eest, aga see moodustab nahale ka sünnimärgid ja pigmendilaigud. «Mida pikemaajaliselt ja tugevama UV-kiirguse käes me ilma kaitseta ehk riiete või päikesekaitsevahenditeta viibime, seda rohkem hakkab organism melaniini tootma ja kasvab tõenäosus sünnimärkide ja pigmendilaikude tekkeks,» kirjeldab apteeker. Ta lisab, et küsimusele, miks melaniin teatud kohtadesse kuhjub,  meditsiiniuuringud veel vastust ei anna.

Sünnimärgid võivad apteekri sõnul olla kaasasündinud või elu jooksul tekkinud mustjaspruunid ümarad või ovaalsed kuni 5-millimeetrise läbimõõduga, ka nahapinnast kõrgemad laigud. «Pigmendilaigud võivad olla erineva suuruse ja kujuga, kuid ei ole nahapinnast kõrgemad. Üldiselt tekivad need piirkonda, mis on päikesele ligipääsetav. Ka tooni osas võivad laigud heledatest tumedateni varieeruda ning päikese toimel muutuvad kindlasti tumedamaks. Talvisel perioodil võivad pigmendilaigud isegi nii heledaks muutuda, et neid peaaegu ei märkagi,» iseloomustab Valge-Rebane. Ta lisab, et ka tedretäpid on pigmendilaigud.

Päikesekaitse aitab pigmendilaikude tekkimist ära hoida

Sünnimärgid ja pigmendilaigud tekivad melaniini kuhjumise tagajärjel. «Hormonaalsed muutused, nahapõletikud ja geneetiline eelsoodumus võivad soodustada pigmendilaikude teket. Sünnimärkide ja pigmendilaikude teket pole võimalik ära hoida, kuid nende värvust on võimalik mõjutada. Kõige lihtsam ja tõhusam viis UV-kiirguse vähendamiseks on kasutada päikesekaitsekreeme,» soovitab apteeker. Ta lisab, et selleks, et talvisel perioodil heledaks muutunud või tuhmunud pigmendilaik ei muutuks kevadise päikese toimel uuesti tumedaks, tuleks kreeme hakata kasutama aegsasti.

Proviisor rõhutab, et tõsisemate tervisemurede ennetamiseks on sünnimärkide ja pigmendilaikude regulaarne jälgimine väga oluline. «Kontrollides tuleks tähelepanu pöörata sünnimärgi kujule – sakilised või ebaühtlased ääred ei ole tavapärased. Sünnimärgid ei kasva, seega igasugune suuruse muutus vajaks lisakontrolli, kuid arvestada tuleks sellega, et kehakaalu suurenedes venivad ka nahal olevad sünnimärgid suuremaks,» selgitab apteeker. Ta lisab, et ka värvimuutused või lisanduvate toonide tekkimine ei ole tavapärane.

Kevadel ja sügisel tasuks keha üle vaadata

Apteeker juhib tähelepanu, et üle kontrollida tuleks kogu keha. «Sageli vaadatakse üle käed, jalad, kõht ja nägu ning sellega kontroll lõpeb, aga nii jääb suur nahapind — selg, kontrollimata,» räägib apteeker. Ta soovitab lähedane appi paluda ning hõredate juustega või kiilakatel ka pea üle vaadata. «Ainult nii saab õigeaegselt tuvastada muutuseid, mis võivad vajada arsti kontrolli.»

Pigmendilaikude tekkimisele on apteekri sõnul vastuvõtlikumad heledama nahaga, blondide ja punaste juustega ning heledate silmadega inimesed. «Samuti tõstab riski sage tugeva UV-kiirguse käes viibimine ning solaariumi külastamine. Mõju on ka lapseeas päikesepõletusel, mis võivad hilisemas elus rohkem sünnimärke ja pigmendilaike tekitada,» räägib Valge-Rebane.

Kontrolli peaksid minema eelkõige inimesed, kes on endalt leidnud kahtlase või muutustega sünnimärgi või pigmendilaigu. «Kodus võiks ennast kontrollida vähemalt kaks korda aastas: kevadel enne intensiivse päikese ilmumist ning uuesti sügisel peale suvist päevitamist ja päikese nautlemist. Kui kontrolli käigus midagi avastatakse, tasub esimesel võimalusel nahaarsti külastada, sest mida kiiremini saadakse muutustele jaole, seda parem on eeldatav ravitulemus,» rõhutab apteeker varajase avastamise olulisust.

Proviisor kummutab ka varem ringelnud väärarusaama, et vigastada saanud sünnimärk muutub halvaloomuliseks — nüüdseks on see ümber lükatud. «Küll aga soovitatakse sellistes piirkondades, kus sünnimärgid võivad segada ja viga saada, need pigem eemaldada. Näiteks meestel habeme ajamise tõttu näol või kaelal ning naistel rinnahoidja piirkonnas,» selgitab Valge-Rebane.