ME SAAME HAKKAMA Ülestõusmis­püha – kas julgeme endasse vaadata?

Kätlin Konstabel
, psühholoog ja pereterapeut
Copy
Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Eestis on sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud.
Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Eestis on sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kui mõni asi maailmas kindel on, siis see, et on päev-paar aastas, kus valged munad on ka suurtes toidupoodides defitsiit. Parem osta natuke varem valmis, sest pruune mune värvida pole see päris õige.

Munavärvimine pereringis ja eriti koos lastega on lust, aga vähemalt usukaugemad meie seas kipuvad kimpu jääma, kas ja kuidas kogu selle rõõmsa ettevõtmise juures mainida Kristuse kannatusi ja ülestõusmist. Samas tuleb kõigist meediakanalitest neil päevil kannatuslugu ju ikkagi meie infovälja, pelgalt jänkude-tibudega piirdumine läheb seega keeruliseks.

Tegelikult on olemas lahendus, kuidas võiks usupühadest ja -lugudest ise mõelda ning lastegagi rääkida. Paneme kõrvale küsimuse, kas Jeesus Kristus oli ikka ajalooline kuju või ikkagi väljamõeldis, ja mõtleme neist lugudest üldinimlikus plaanis. Nii nagu saame mõelda juturaamatute, muinasjuttude ja legendide üle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles