Pane tähele! Need on kõrgvererõhktõve ehk hüpertensiooni sümptomid

Kõrgvererõhktõbi on enamasti eluaegne seisund. Foto: Shutterstock

Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon (ka hüpertooniatõbi) on üsna sage haigus, eriti siis, kui elustiil ei ole tervislik. 

Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon on täiskasvanute seas levinud, süveneva kuluga haigus. Oluline on pidada meeles, et vananedes ei peaks vererõhk tõusma, kõrge vererõhk on igas vanuses haiguslik. Kõrgvererõhktõve põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus ‒ kui suguvõsas esineb kõrgvererõhktõbe, on päriliku tegurina suurem risk sellesse haigestuda. Mõjutatavad riskifaktorid kõrgvererõhktõve tekkeks on ka liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused.

Sümptomid

Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus. Sageli te oma vererõhumuutust ei tunne, seega on oluline regulaarne kontroll. Hea enesetunne ei välista, et vererõhk on üle normi, enamasti ei tekita kõrgenenud vererõhk tuntavaid sümptomeid.

Kui teil on diagnoositud kõrgvererõhktõbi, siis tuleb teha muudatusi elustiilis ning arsti korraldusel alustada raviga, et langetada rõhk tagasi normväärtuseni. Oluline on arsti määratud ravimite õige ja järjepidev tarvitamine. Kõrgvererõhktõbi on enamasti eluaegne seisund, mida ei saa välja ravida, sest haiguse avaldumise ajaks on veresoonte seintes tekkinud pöördumatud muutused. Vererõhu kontrolli all hoidmine aitab ära hoida veresoonte seisundi halvenemist.

Kuidas hoida vererõhuväärtusi kontrolli all?

Kuna kõrgvererõhuhaigetel on suur oht tüsistuste tekkeks, kandke juba varakult oma tervise eest hoolt. Hoidke kehakaal normis regulaarse liikumise ning tervisliku toitumisega. Regulaarne kehaline koormus langetab oluliselt vererõhku, ergutab ainevahetust, tõstab hea kolesterooli taset ning kaitseb südant ja veresooni, paraneb stressitaluvus.

Sobiva koormuse südamele annab igapäevane pooletunnine kiire kõnd või liikumine 2‒3 korda nädalas üks tund korraga. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus, näiteks käimine, jooksmine, ujumine, suusatamine jne. Ülekaalu korral võib 10 kg kehakaalu langust langetada vererõhuväärtust kuni 10 mm Hg.

Vähendage keedusoola tarbimist. Keskmiselt vajab inimene 5 g ehk üks triiki teelusikatäis soola ööpäevas, kuid valdav osa sellest tuleb varjatult, kuna soola leidub peaaegu kõikides toitudes. Üks gramm soola on näiteks 10‒15 g soolaheeringas, 15 g (3 tk) oliivides, 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes, 50 g suitsusingis või viinerites, 50 g rosoljes, 60 g verivorstis, 90 g juustus (7‒9 viilu), võileivas (2 viilu).

Suitsetamine tõstab vererõhku ning on oluline riskitegur paljude haiguste tekkimisel ja väljakujunemisel. Vererõhuravimite toime võib suitsetajatele olla tavapärasest nõrgem.

Tervislike eluviiside oluline osa on ka piisav puhkus ja ühtlane unerežiim (öine uni 6‒8 tundi).

Loe pikemalt Regionaalhaigla südamekeskuse lehelt.