Kas tead, mis põhjustab neeruvähki?

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 250 uut neeruvähi juhtu. Foto: Shutterstock

Neeruvähk on haigus, mille puhul tekivad vähirakud neeru koes. Neeruvähki esineb enamasti üle 40-aastastel inimestel, esinemissagedus suureneb vanusega, mehed haigestuvad naistest 1,5 korda sagedamini.

Kasvaja bioloogiline käitumine sõltub kasvajarakkude diferentseerumisastmest ‒ mida halvemini kasvajarakud on diferentseerunud, seda agressiivsem see on ‒ kasvab kiiremini ja annab varem siirdeid. Oluline on kasvaja suurus avastamise hetkel – mida väiksem see on, seda parem on elulemusprognoos. Metastaasideta ≤4 cm neeruvähi korral on radikaalse ravi järel haigete vähispetsiifiline elulemus 5 aasta pärast 90‒100 protsenti.

Millised on neeruvähi sümptomid?

Tänapäeval avastatakse umbes 60 protsenti neerukasvajatest juhuslikult, kui muude terviseprobleemide tõttu teostatakse ultraheli (UH) või kompuutertomograafia (KT) uuring. Ainult <10 protsendil juhtudel esinevad klassikalised sümptomid: verikusesus, seljavalu, kombatav ehk palpeeritav mass kõhus. Veri uriinis on üks olulisemaid neeruvähile viitavaid tunnuseid. Sageli kulgeb neeruvähk ka hiilivalt, andes vaid üldnähte: kaalukaotus, palavik, iiveldus ja nõrkus. Haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka siiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas (kõhuvalu), peaajus.

Kui sageli esineb neeruvähki?

Enamasti on neeruvähk vanemaealiste inimeste haigus ning alla 45-aastaste seas esineb seda harvem.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 250 uut neeruvähi juhtu. Tõenäosus elu jooksul haigestuda neeruvähki on 1:75 ning meestel on risk umbes kaks korda suurem kui naistel.

Mis põhjustab neeruvähki?

Täpselt ei teata, mis põhjustab neeruvähki. Uuringutes on siiski selgunud mõningad tekkeriski lisavad faktorid ning osa neist (nt suitsetamine) on kontrollitavad.

Elustiili ja tööga seotud riskifaktorid:

• Suitsetamine tõstab neeruvähki haigestumise riski ning on sõltuvuses sellest, kui palju ja kui pikalt suitsetatakse. Risk väheneb olulisel määral, kui suitsetamine lõpetada.
• Kehakaal – ülekaal tõstab neeruvähki haigestumise riski.
• Töökeskkond – uuringud on näidanud, et kokkupuude teatavate kemikaalidega suurendab neeruvähi tekkeriski, näiteks asbest, kaadmium (teatud metall), osa herbitsiite, benseen ja orgaanilised lahustid (eriti trikloroetüleen).

Teised riskifaktorid:

• Pärilikkus – neeruvähk võib olla põhjustatud mõnest haruldasest pärilikust haigusest.

• Perekondlik haigestumus – lähisugulasel (vanemal, õel-vennal) on avastatud neeruvähk.

• Kõrgenenud vererõhk tõstab haigestumise riski, ent pole selge, kas neeruvähk on tingitud vererõhuravimitest, kõrgenenud vererõhust endast või mõlemast.

• Kaugelearenenud neeruhaigus – dialüüsipatsientidel on kõrgenenud risk neeruvähi tekkeks (ka polütsüstilised neerud).

• Sugu – meestel esineb neeruvähki umbes kaks korda sagedamini kui naistel.

Loe pikemalt regionaalhaigla vähikeskuse kodulehelt.