Igapäevaselt olulise joogi vähene tarbimine soodustab enneaegset vananemist ja surma

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

USAs käigus oleva ateroskleroosi levimuse uurimisprogrammi raames kontrolliti hüpoteesi vähema vedelikutarbimise mõju kohta krooniliste haiguste tekkele, vananemisele ja suremusele, kirjutab Eesti Arst. 

Uuringu valimi moodustas 15 792 inimest, kes arvati uuringurühma aastatel 1987–1989 vanuses 45–66 aastat ja keda jälgiti regulaarselt 25 aasta vältel. Nende vedelikutarbimise üle otsustati vere naatriumisisalduse alusel. Organismi veebilanssi reguleerivad olulisemate teguritena janutunne ja antidiureetiline hormoon, mis käivituvad vere osmootse rõhu muutudes. Viimane on eelkõige määratud naatriumi ja glükoosi sisaldusega veres. Seega viitab naatriumisisalduse (normväärtus 135–146 mmol/L) suurenemine veres veepuudusele organismis. Vaatlusaluste bioloogilise vanuse üle otsustati 15 biomarkeri põhjal, mis iseloomustavad kardiovaskulaarse ja hingamissüsteemi, neerude, ainevahetuse ja immuunsüsteemi seisundit ning mis teadaolevalt muutuvad seoses eaga.

Uuringust selgus, et vere naatriumisisaldus normväärtuse ülemisel piiril (142 mmol/L või enam) keskeas seondus hilisemas eas suurenenud riskiga haigestuda kroonilistesse haigustesse või nooremas eas surra, samuti kiirenenud bioloogilise vananemisega (riskisuhted HR vastavalt 1,39; 1,21; 1,50). Kalendaarse vanusega võrreldes suurem bioloogiline vanus seondus suurenenud krooniliste haiguste riskiga (HR 1,70) ja riskiga surra nooremas kalendaarses eas (HR 1,59).

Uuringus ilmnes, et vere naatriumisisaldus normiväärtuse ülemisel piiril keskeas osutab optimaalsest vähemale organismi veega varustatusele ning kiirendab bioloogilist vanemist, riski haigestuda kroonilistesse haigustesse ning surra nooremas eas.