«Südameinfarkti ehk südamelihase verevarustuse häire olulised riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suur vabade rasvhapete sisaldus veres, püsivalt kõrge veresuhkur, ülekaal ja suitsetamine. Tähtis roll on ka perekondlikul eelsoodumusel, aga see üksi ei otsusta haiguse teket ega raskust. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega, kuid tegelikkuses ei puuduta südamehaigused ainult vanemaealisi. Järjest enam on ka noori, kes on enese teadmata ebatervisliku eluviisi tõttu südamehaiguste riskigrupis,» selgitas Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei.
Mehed on suurema südameinfarkti riskiga
Sei sõnul võib infarkti esineda nii naistel kui meestel, kuid paraku esinevad suuremad tervisekahjustused just meeste puhul. «Südamehaiguse esinemise ja infarkti saamise tõenäosus on mehel oluliselt suurem kui täpselt samade näitajatega naisel. Abiks ei ole ka Eesti meeste kalduvus vältida arsti juures käimist,» nentis proviisor. Ta tõi näitena välja, et kui eesti mees viib reeglina mitu korda aastas hooldusesse oma sõiduki või teeb regulaarset kontrolli kodu küttesüsteemile, siis tervisekontroll jäetakse sageli vahele ning südamehaigus võib jääda aastateks diagnoosimata.
«Naisi ohustavad südamehaigused pigem vanemas eas, kuna naiste risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse on seotud menopausiga. Naiste südamehaiguste riskitegurid on vanus, kõrge vererõhk, normist kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus, suitsetamine ja istuv eluviis,» ütles proviisor. Ta lisas, et naistel on infarktist tingitud vaevused sagedamini ebatüüpilised ja salalikumat laadi - see on üks põhjusi, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel. Südameinfarkti korral esineb naistelgi valu rinnus, kuid meestest enam on neil infarkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus.