VIDEO ⟩ Peaasi.ee esitleb hinnatuimate vaimse tervise valdkonna ekspertide sulest valminud raamatut

Laupäeval, 15. aprillil kell 14 tutvustatakse Eesti hinnatuimate vaimse tervise valdkonna ekspertide ühisloominguna valminud raamatut «Kriis-mis siis?!» ja toimub vestlusring «Kuidas Eesti noored on saanud kolme aasta kriisidega hakkama?»

Värske inimarengu aruande järgi on Eesti noorte vaimse tervise probleemid suurenenud. Enam kui kolmandik 11-15-aastastest tüdrukutest ja viiendik poistest on kurvad või masendunud sagedamini kui kord nädalas. Samuti on Eesti noored kurvemad või masendunumad kui naaberriikide noored.

Eesti hinnatuimad vaimse tervise eksperdid ja psühholoogid on välja andnud värske praktilise käsiraamatu, mis aitab nii vanematel, õpetajatel kui ka noortel endil depressiooni ja muremõtetega võidelda.

Raamatusse «Kriis-mis siis?!» on kokku kogutud noorte vaimse tervise raskustega seotud küsimused koroona-aastatel, millele vastasid vaimse tervise valdkonna eksperdid: Ailen Suurtee, Anna Nõmmik, Auli Andersalu-Targo, Elina Kivinukk, Ere Vasli, Gea Ashilevi, Grete Arro, Jaan Aru, Kairi Kull, Tuuli Junolainen ja Anna-Kaisa Oidermaa.

«Viimaste aastate kriisid on jätnud sügava jälje noorte vaimsele tervisele. Pidev kriisisituatsioonis elamine andis vaimse tervise ekspertidele tõuke kirja panna kriisidega kohanemise käsiraamat noortele ja kõigile, kes soovivad noori mõista ja neid vaimse tervise raskuste korral toetada,» selgitas Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Kava

• Avasõnad ja raamatu «Kriis-mis siis?!» tutvustamine: Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa
• Vestlusring «Kuidas Eesti noored on saanud kolme aasta kriisidega hakkama?» Vestlusringis osalevad: psühholoog ja perenõustaja Gea Ashilevi, koolipsühholoogid Kairi Kull ja Auli Andersalu-Targo, sotsiaalteadlane ja vaimse tervise teemalise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Merike Sisask, poliitik ja endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Vestlust juhib Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Katkend raamatust «Kriis-mis siis?!»

Küsimus: Mul on üks sõber, kes kolis teise linna ja mulle tundub, et ta tunneb seal end üksinda, aga ma ei tea, kuidas temalt selle kohta küsida.

Vastab psühholoog ja perenõustaja Gea Ashilevi: Kui märkame lähedase üksildustunnet, siis kõige abistavam on talle julgelt öelda: «Ma olen sinu pärast mures, sest sa tundud mulle kuidagi kurb, võib-olla ka üksildane.» Isegi kui selline märkamise väljendamine ei arene südamest südamesse vestluseks, oled sa ikkagi oma sõbrale/lähedasele märku andnud, et näed teda. Ja juba see võib talle leevendust pakkuda. Nüüd ta teab, et keegi on teda märganud, ja kui ta on valmis jagama, siis on tal seda lihtsam teha. Kui inimene on üksildane, siis ei pea kartma, et temalt selle kohta küsides teda kuidagi veel rohkem üksildaseks muudame. Kui teema päriselt puudutab, siis üldiselt tahetakse sellest ka edasi rääkida.

Peaasi.ee ühendab inimesi, kes hoolivad vaimsest tervisest. Peaasja tuumikusse kuulub vaimse tervise ja noorsootöö spetsialiste, konsultante ja kaasamõtlejaid mitmest eluvaldkonnast. Peaasjalisi ühendab entusiasm, huvi ja austus inimliku suhtes. Püüdleme vaimse tervise teemade mõistva, aruka ja paindliku, kuid ka optimistliku, kergema ja avatuma käsitlemise poole.