/nginx/o/2023/04/13/15253715t1h0bec.jpg)
Kolesterooli puhul arvatakse tihtipeale, et see on ainult vanemate ja ülekaaluliste inimeste probleem. See aga ei ole kaugeltki tõsi. Kolesterool on südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiks ka sportlikel ning kõhnadel inimestel, sest ka neil võib olla kolesterool üle lubatud normi. LDL- ehk "halvast" kolesteroolist suudab enamasti organism ise vabaneda. Kui “halba” kolesterooli on aga liiga palju, siis see kuhjub veres ning võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi.
Kolesterool koosneb lipiididest ning on orgaaniline aine, mida leidub organismi igas rakus. Kolesterool on rakumembraani koostisosa, mis on asendamatu. Kui kolesterooli kogus on normaalne, aitab see toota D-vitamiini, hormoone ja happeid, mis osalevad toidu seedimises.
Esineb mitut tüüpi kolesterooli. Nendeks on üldkolesterool, “hea” ehk HDL-kolesterool ja “halb” ehk LDL-kolesterool. Kõrge LDL-kolesterooli tase võib jääda avastamata, sest see ei anna endast märku mingite sümptomitega. Südame- ja veresoonkonna haiguste risk suureneb ning veresoonte lupjumine on põhjustatud kõrge LDL-kolesterooli kontsentratsioonist veres. Tasub käia regulaarselt tervisekontrollis, et ennetada kõrgest kolesterooli tasemest põhjustatud suuremaid terviseprobleeme.
Püsivalt kõrge LDL-kolesterooli tase veres võib põhjustada naastude teket arterite seintes,
mis omakorda võib viia haiguseni, mida nimetatakse aterosklerootiliseks südame-veresoonkonna haiguseks (ASVH). Inimestel, kellel on ASVH, võib naastude tekke tagajärjel tekkida arterite ummistumine, mis põhjustab valu rinnus, insulti või südamelihase infarkti.
Naastud, mis on põhjustatud “halvast” kolesteroolist, võivad põhjustada arterite ahenemist ja verevoolu vähenemist teistes organismi piirkondades samuti. See võib põhjustada vastava piirkonna verevarustuse katkemise ja võib põhjustada raskeid kahjustusi, mis halvemal juhul viivad isegi jäseme amputatsioonini.
Kontrolli minnes hindab arst vere LDL-kolesterooli taset ning võtab arvesse seejuures ka vanust, sugu, elustiili ja perekonna anamneesi. Kui LDL-kolesterooli tase on liiga kõrge, siis otsustab arst vastavalt inimese riskiteguritele ning terviseseisundile, kas peaks midagi ette võtma.
Kolesterool on pärit kahest allikast:
toidust saame umbes 30% kehas olevast kolesteroolist;
enamiku organismis olevast kolesteroolist toodab maks.
Liiga kõrget LDL-kolesterooli taset põhjustavad ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, ülekaalulisus ja pärilikkus. Pärilikku LDL-kolesterooli kõrget taset nimetatakse perekondlikuks hüperkolesteroleemiaks.
Eestis on südame- ja veresoonkonna haigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Tervise Arengu Instituudi andmetel. Südame- ja veresoonkonna haigused põhjustavad 46% meeste suremusest. Peamised tegurid, mis mõjutavad südame- ja veresoonkonna haiguste teket on kõrge vererõhk ja normist väljas kolesteroolitase. Selle tõttu peaks iga täiskasvanu teadma oma kolesteroolide taset.
Statistika näitab, et viimaste aastate analüüside tulemustest on rohkem kui poolte Eesti täisealiste inimeste kolesterooli tasemed liiga kõrged. Eriti tähtis on vähemalt kord aastas regulaarselt kolesteroolitaset kontrollida riskigruppi kuuluvatel ja kaasnevate haigustega inimestel. Järjest rohkem on näha ka nooremate inimeste puhul üle normi näitu, kuigi nad ise ei osanud seda kahtlustadagi, mis tähendab, et tegelikult tuleks kolesterooli taset kontrollida vanusest olenemata.
Üldkolesterooli, HDL- ja LDL-kolesterooli ning triglütseriidide taseme jälgimine aitab ennetada südame-veresoonkonna haiguseid. Nende analüüside tulemuste saamiseks on vaja anda vereproov.