/nginx/o/2022/03/28/14452641t1h0873.jpg)
Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Tiina Dr Uuetoa paneb inimestele südamele, et infarkti kaebuste pilt võib olla palju kirjum kui arvatakse – kuni 10 protsenti infarktidest kulgevad ilma valuta, ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel.
«Südameinfarkti klassikaline kaebus on valu rinnus. Valu on enamasti intensiivne ja tema iseloom võib olla erinev: pigistav, rõhuv, põletav, suruv, terav, ängistav, tuim,» ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja, dr Tiina Uuetoa. Ta loetleb teisi kaebusi: lisaks võib valu kiirguda – kas ühte või mõlemasse kätte, selga abaluude vahelisse piirkonda, lõualuudesse, kaela, õlgadesse. Südame allseina verevarustuse häire ja infarkti korral võivad juhtivaks olla hoopiski kaebused seedetrakti poolt, nagu ülakõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, räägib dr Uuetoa.
Infarktiga võib kaasneda nii vererõhu langus kui ka tõus. «Harv pole rütmihäirete kaasumine, mille puhul võib patsient kurta südamekloppimist või ebaregulaarset südametööd,» räägib Uuetoa. «Intensiivse valusündroomiga patsient on tavaliselt jõuetu, nahk on kaetud külma higiga. Mõnikord võib patsient kaotada teadvust.»
:format(webp)/nginx/o/2020/04/09/13047948t1h102d.jpg)
Dr Uuetoa paneb patsientidele südamele, et südameinfarkti kaebuste pilt võib olla palju kirjum – kuni 10 protsenti infarktidest kulgevad ilma valuta, ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Nõnda on Eestis naistel meestest sagedamini infarkti tunnuseks hingeldus ja õhupuudus. Ebatüüpilised kaebused viivad viivitusteni arstiabis.
«Esmalt ootab naine kodus vaevuste möödumist, seejärel võib ebatüüpilisema pildiga infarkti puhul arstilgi aega kuluda, et aru saada, millega tegemist. Ilma põhjusliku ravita, milleks on südame verevarustuse taastamine, südamelihas sureb,» paneb arst südamele. Ta lisab, et ilmselt on pehmem ja «segasem» haiguspilt põhjuseks, miks Eesti infarktiregistri alusel jõuavad naised haiglasse pisut sagedamini raskemas seisundis kui mehed ja neil on enam südamepuudulikkuse tunnuseid.
Samuti on südamekeskuse juhataja sõnul on infarkti tekkimise mehhanismid naistel ja meestel mõneti erinevad. «Looduse poolt on naised ja mehed seatud anatoomiliselt erinevateks ja ka mehhanismid, kuidas infarkt naistel meestel kujuneb, on erinevad. Elukestev südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) risk on aga meestel ja naistel sarnane,» märkis dr Uuetoa. «Naised põevad infarkti vanemas eas. Kui vaadata infarkti haigestumist, siis nooremates vanuserühmades valitseb meeste ülekaal. Alates 65. eluaastast ja edasi haigestumine südamehaigustesse võrdsustub ja naisi on isegi rohkem,» selgitas kardioloog.
Artikkel ilmus esimest korda 30. aprill 2020.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)