ME SAAME HAKKAMA ⟩ Juhioskus – vajalik ka lapse kasvatamisel

Naisjuhid on pidanud enamasti palju rohkem pingutama, et murda läbi klaaslae ja enda ebakindluse, nii et nad juhiks saades võtavad seda ametit palju tõsisemalt. Foto: Shutterstock

Milline on hea juht? Mõni võib ju selle küsimuse peale hakata arutlema autojuhtide ja pooljuhtide üle, paljud küllap aga mõtlevad oma ülemuste, suurfirmade ja riikide tähtsatele tegelastele. Meist enamik on mõne juhi alluvuses töötanud või lausa kannatanud ja piinelnud, seega on meie mõtted kõike muud kui abstraktsed.

Eestil on naispeaminister ja on olnud naispresident. Muudes tähtsates riigiametites ja äriühingutes naisi ka juba jagub. Naisi üritatakse innustada rohkem end juhtidena proovile panema ja juhtideks valima ning mitte vaid põhjusel, et kui pooled maailma inimesed on naissoost, siis oleks nii loogiline.

Naisjuhte kutsutakse appi sageli just siis, kui asjad on hapuks läinud. Naised toovad meestest erineva elukogemuse ja teise vaate – ja see aitab kaasa paremate otsuste langetamisele. Naised, kui nad juba juhiks saamise künnisele jõuavad, on pidanud enamasti palju rohkem pingutama, et murda läbi klaaslae ja enda ebakindluse, nii et nad juhiks saades võtavad seda ametit palju tõsisemalt. Naisjuht loob koostööle orienteerituma ja kaasavama õhkkonna ning on empaatilisem, oskab korraga rohkem erinevatele asjadele tähelepanu pöörata. Ja muidugi öeldakse naisjuhtide kohta, et nad on kahtlemata paremad suhtlejad kui mehed.