Elu pärast koroonat: hingelduse püsimisse panustavad levinud häired

Pika Covidiga inimeste treeningutaluvus võib langeda oluliselt. Foto: Shutterstock

Covid-19 tõttu haiglaravile sattunud patsientide unehäired panustavad tõenäoliselt kauakestva hingelduse esinemisse, ilmnes Ühendkuningriigis tehtud ulatuslikus uuringus.

Ajakirjas The Lancet Respiratory Medicine avaldatud teadustöös uuriti 38 tervishoiuasutusse sattunud Covid-19 patsiente.

Esimest korda toodi esile seos kahe koroonajärgse sümptomi vahel: õhupuudus ja unehäired. Meeskond avastas, et 62 protsendil inimestest, kes olid Covid-19 tõttu haiglasse viidud, olid unehäireid, mis kestsid vähemalt 12 kuud.

Covid-19 tõttu haiglaravil viibinud magasid keskmiselt üle tunni kauem, kuid nende unemustrid olid ebaregulaarsemad – nende uni oli 19 protsenti ebaregulaarsem, võrreldes inimestega, kes sattusid haiglasse muul põhjusel.

Uurijad leidsid, et unehäiretega inimestel oli ka suurema tõenäosusega ärevus ja lihasnõrkus, mis on tavalised Covid-19 järgse seisundi sümptomid.

Statistiline analüüs tuvastas, et unehäired põhjustasid tõenäoliselt hingeldust otseselt, kuid vähenenud lihaste funktsioon ja suurenenud ärevus võivad osaliselt vahendada seost unehäirete ja õhupuuduse vahel.

Uuringu autorid nendivad, et hingelduse põhjuste mõistmine on keeruline, kuna see võib tuleneda seisunditest, mis mõjutavad hingamisteid, neuroloogilisi ja kardiovaskulaarseid süsteeme ning vaimset tervist. Nad oletavad aga, et unehäirete ja ärevusega tegelemine ning patsientide lihasjõu suurendamine võib leevendada ka koroonale järgnenud hingeldust.