Suvine nahahooldus puust ja punaseks. Kuidas kaitsta nahka?

Foto: Apotheka

Oled oodanud pikalt seda hetke, et end paksudest vammustest välja kaevata, kuid oh häda – peegelpildilt vaatab vastu kahvatu, pisut sinaka supikananaha karva tegelane. On aeg koorida selle alt välja rõõmus ja roosakas jume! Valmistu suveks ja loe kosmeetiku soovitused.

Pikk talv, läbipõetud viirused, pingeline elutempo ja napp ööuni räsivad nahka, muutes selle tuhmiks ja elutuks. Külmakraadide taandudes nahapunetus ja kiskuv tunne küll leebuvad, kuid kevadõhk võib olla siiski veel kuiv ja väljas lendlev õhusaaste ja õietolm ärritada nahka, silmi ja hingamisteid. "Just pärast talve tundub nahk väsinum ja nahatoon hallikas," nendib kosmeetik Kaia Roos.

Kuidas nahka taas särama panna?

1. Varusta end vitamiinidega!

Kuna nahk on inimkeha suurim organ, mõjutab teda kõik, mis kehas emotsionaalselt ja füüsiliselt toimub. Seetõttu soovitab kosmeetik turgutada nahka ennekõike seespidiselt tervisliku ja tasakaalustatud toidu ning puhta veega. "Puu- ja köögiviljad annavad kehale palju vajalikke vitamiine ja mineraalaineid ning aitavad kaasa soolestiku talitlusele," sõnab Kaia Roos.

2. Trenn naha terviseks

Värskes õhus liikumine ja trennitegemine panevad naha tervisest pakatama. Aktiivne liikumine tõstab kehatemperatuuri, mis tõhustab ainevahetust ja verevarustust. Selle mõjul jõuab rakkudesse rohkem toitaineid, mis aitavad parandada naha tekstuuri. Kui liigutamise ajal hakkavad higinäärmed tööle ja nahapoorid laienevad, viib higi nahapooridest välja mustuse, rasu ja laguained. Hea sisse, halb välja – lihtne, eks!

3. Skoori koorimisest

"Varakevadisi ilurituaale võiks alustada naha koorimisest," soovitab Kaia Roos. Koorimine värskendab ja soodustab naha uuenemist, puhastab sügavuti ja eemaldab liigse kuiva rakukihi. Nii muutub nahk pehmemaks, elastsemaks ja säravamaks. See loob hea pinnase ka teiste nahatoodete imendumiseks ning väikesed kortsukesed naha pinnal taanduvad.

- Normaalset nahka võib koorida korra nädalas;

- Kuivale nahale piisab ühest korrast kuus;

- Rasust nahka võib koorida kord või kaks nädalas;

Ka tundlik nahk vajab koorimist, tuleb vaid valida sobiv koorija. Õrna ja pehme toimega on Roosi sõnul ensüümidega koorijad, mis ei tekita nahale mikrovigastusi.

4. Pale puhtaks!

Kuigi dekoratiivkosmeetika päästab alati, kui on vaja hea välja näha, tuleks eeskätt panustada nahahooldusele, et ka hommikul ärgates paistaks peeglist vastu värske ilme.

Üks särava naha saladus on regulaarne näopesu. "Nägu tuleb puhastada hommikul ja õhtul, isegi juhul, kui sa pole end jumestanud," märgib Roos. "Et nahk taastub kõige kiiremini öösel kella 2 ja 4 vahel, võiks enne magamaminekut palele kanda öist nahahooldustoodet. See garanteerib ärkamise imepehme ja sileda nahaga!"

5. Niisuta, niisuta!

"Kevadele vastu minnes on ülimalt oluline nahka niisutada," ütleb kosmeetik. "Korralikult niisutatud nahk muutub elastseks, nahatoonilt ühtlasemaks ja kortsud vähem märgatavaks."

Oluline on valida naha hetkeolukorrale vastavad hooldustooted. "Iga naine on erinev ja tema naha seisund määrab, kuidas selle eest hoolitseda," rõhutab Roos. "Näiteks kolmekümneselt ei ole mõistlik kasutada kreeme, mis on mõeldud viiekümnestele, lootusega, et äkki siis kortsud ei teki!"

6. Sära C-vitamiinist

Niisutava kreemi täiustamiseks lase käiku vitamiinist pungil seerum. Roos soovitab kevadiseks naha turgutamiseks palju kiidetud C-vitamiini seerumit või pulbrit, millega rikastada oma igapäevast näokreemi. "C-vitamiin on üks ebastabiilsemaid vitamiinide seas, seetõttu peab see kosmeetikatoodetesse lisatult olema enne stabiliseeritud. Samuti tasub jälgida selle sisaldust tootes. Kui seerumis on alla 2% C-vitamiini, ei pruugi igatsetud tulemusi saada," teab Kaia Roos.

Kaunist säravat jumet lubavate toodete rivi iluriiulitel on märkimisväärne.

Millal üht või teist toodet eelistada?

• BB-kreem (beauty balm ehk ilupalsam) on mitmekülgne meigihübriid,“ tutvustab Kaia Roos. „Seda iga päev kasutades võib jumestuse aluskreemi (primer) ja niisutaja ära jätta, sest BB-kreem niisutab ja annab nahale sära. Toodet on mugav kasutada, et kiire elurütmi juures saavutada ühtlane jume.“Enamasti on BB-kreem heledapoolse katvuse ja loomuliku tulemusega ning sobib oma niisutavate omaduste tõttu hästi ka kuivale nahale. Sageli sisaldub kreemis ka SPF-faktor.
• CC-kreem tuleb sõnapaarist color controlling ehk nahavärvi parandav ja korrigeeriv. „See kreem neutraliseerib nahal ebaühtlase tooni ja jume, kasutades vastandvärve ja tehes kõike ühe tootega, mistõttu ei ole vaja varuda erinevaid kreemitoone,“ selgitab Kaia Roos. CC-kreem katab tõhusamalt kui BB-kreem, on paksema koostisega ja loodud nahatooni – punetuse, tuhmi jume, tumedate silmaaluste – korrigeerimiseks. CC-kreemid on sageli vahustatud ja annavad mati viimistluse. Sisaldavad sageli ka SPF-faktorit.
• Tooniv kreem on BB-kreemi lihtsam versioon, mis on mõeldud naha niisutamiseks, kergeks toonimiseks ja naha puuduste varjamiseks. Kuna nende konsistents on tavalisest kreemist lahjem, sobivad need suurepäraselt rasusele nahale.
• DD-kreem (daily defense) ehk igapäevane kaitse loodi BB- ja CC-kreemi hübriidina,“ teab Kaia Roos. DD-kreem korrigeerib nahatooni ja jumet, kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte eest, samuti niisutab kuivi kohti nahal.“
  Tihkema struktuuriga DD-kreem tuleb kanda niisutava kreemi peale. „See on suurepärane valik küpsele nahale, kuna kreemi peamised ülesanded on vähendada ja siluda miimikakortse, ühtlustada jumet ja kaitsta tundlikke piirkondi,“ lisab Roos.
• Jumestuskreemilt oodatakse palju – see peaks andma ühtlase jume, varjama iluvigu ja lubama näol hingata, see ei tohi muuta nahka tumedaks ja elutuks ega mõjuda maskina. „Jumestuskreem katab võrreldes BB- ja CC-kreemiga paremini, kuid enamasti ei sisalda nii märkimisväärses koguses nahka hooldavaid komponente,“ jätkab Kaia Roos. “Tõsi, järjest rohkem on ka erandeid ning neis võib kohata hüaluroonhapet, C- ja E-vitamiini.”
  Kuivema ja tundlikuma nahaga võiksid eelistada õhemat ja veepõhist jumestuskreemi, mida on nahale kergem kanda. Kuiv nahk tuleks enne jumestuskreemi pealekandmist korralikult ette valmistada – niisutada ja kasutada päikesekaitset. Rasusele nahatüübile sobivad hästi veepõhised ja vahused jumestuskreemid ning vältida võiks õli baasil meigikreeme, mis kipuvad rasuselt nahalt maha rulluma või voolama.
  Küpsel nahal mõjuvad loomulikuna kerged, vahused ja valgust peegeldavaid osakesi sisaldavad jumestuskreemid, rikkaliku puudrisisaldusega kreemid toovad kortsukesi rohkem esile.
  Jumestuskreem vali oma naha tooniga sarnane. „Kaval on valida kaks erinevat, üks heledam ja teine natuke tumedam toon, et neid siis vastavalt vajadusele omavahel segada,“ soovitab Kaia Roos.

NB!

Kurja nahavähi risk suureneb iga korraga, mil nahk puutub kokku UV-kiirgusega, olgu see päikese käes või solaariumis, seetõttu ei tohi end mitte mingil juhul ära kärsatada. Organismile hädavajaliku D-vitamiini saab 15-minutilisest igapäevasest õues viibimisest ja päikesesuudeldud jume isepruunistuvatest kreemidest.

Jumekust lisavate toodete valik on lai, alustades vedelamate kreemide ja vahtudega ning lõpetades tilkadega, mida lisada oma kosmeetikatootele. Et päevitunud jume ilus välja paistaks, tasub Kaia Roosi sõnul meeles pidada paari nüanssi:

1. Kui kasutad isepruunistujat ainult näol, tee seda mõõdukalt, vältides kontrasti kehatooniga. Kanna toodet kindlasti ka kaelale. Pärast kreemi nahale kandmist puhasta kulmud ja jälgi, et ninasõõrmetesse poleks jäänud liigset kreemi.

2. Enne isepruunistaja kasutamist koori nahk õlivaba kehakoorijaga, et eemaldada surnud naharakud ning kindlustada ühtlasem ja vöötideta päevitus. Iseäranis põhjalikult tasub hõõruda üle küünarnukid, põlved ja pahkluud, kus nahk on kõige paksem. Koorida võib päev enne isepruunistava toote kasutamist ja pärast seda niisutada korralikult nahka.

3. Et jume säiliks, värskenda isepruunistuva tootega nahka paari päeva tagant. Kui kunstpäevitus hakkab ebaühtlaselt maha tulema, võid jume ühtlustamisele kaasa aidata kooriva kreemiga ja täiendada päevitust järkjärgulise isepruunistava niisutava kreemiga.

Päikesekaitse igaühele!

Soe päike paneb nii naha kui ka vaimu mõnust nurruma. Kui aga mõnuleda päikese käes ilma kaitsekreemita, lagundavad UV-kiired nahas kollageeni, mistõttu muutub nahk õhemaks ja kuivemaks, tekivad kortsud ja hüperpigmentatsioon.

„Liigse päikesekiirguse tagajärjel suureneb oht haigestuda nahavähki,“ meenutab Roos. Seetõttu eelista vähemalt SPF30 faktoriga päikesekreemi, mis tuleb kanda nahale enne õueminekut.

„Ka tervisesportlased vajavad väljas olles päikesekaitset kõikidele kehaosadele, mis ei ole riietega kaetud,“ lisab kosmeetik. „On müüt, et kaitsekreemi kasutades ei päevitu nahk üldse. Päikesekaitsekreemi abil saab jumekamaks ohutumalt ja põletust saamata,“ kinnitab Roos.

Sageli sisaldub päikesekaitsefaktor ka päeva- või jumestuskreemis. „Soovitan siiski enne meigikreemi kanda nahale ka niisutaja ja eraldi päikesekaitsekreem – nii on kindel, et nahk on tõhusalt kaitstud,“ rõhutab Roos.

Beetakaroteen jume teenistuses

Beetakaroteeni kapsleid soovitatakse enne intensiivse päikese kätte minekut eeskätt õrna ja tundliku nahaga inimestele, aga ka kõigile teistele, et nahka päikesega kohtumiseks ette valmistada.

„See tugev antioksüdant on popp põhjamaades, kui talvel seisab ees lõunamaapuhkusele sõit ja nahk ei oska aktiivset päikest oodata,“ selgitab Kaia Roos.

Beetakaroteen on rasvlahustuv provitamiin, mille organism muudab vajalikus koguses A-vitamiiniks. Ühes antioksüdantidega toetab see nahka, kaitseb päikese kahjustava toime, vabade radikaalide eest ja ennetab päikesepõletust. „Beetakaroteen ei välista mingil juhul päikesekaitsekreeme, vaid on lihtsalt toidulisandina toetav preparaat naha kaitseks,“ märgib Kaia Roos. „Manustama peaks kapsleid kuu aega kuni kaks nädalat enne päikese kätte minekut. Tavaoludes kodumaal puhates ja mõõdukalt päikest nautides ei ole beetakaroteen vajalik.“