Apteeker selgitab, millised on aneemia liigid ja kuidas seda ravida

Aneemia on olukord, mil inimese veres on normaalsest vähem punavereliblesid. Foto: Shutterstock

Aneemia on maailmas kõige levinum verehaigus, mis mõjutab inimese enesetunnet ja heaolu väga suurel määral. Väsimus ja jõuetus, kahvatu jume ja seedehäired on vaid mõned sümptomitest. Apotheka apteeker Karina Udaltsova selgitab, mis on aneemia ja millised on aneemia tüübid.

Aneemiat nimetatakse ka kehvveresuseks, mis annab päris hea vihje selle terviseprobleemi olemuse kohta. Tegemist on maailmas kõige levinuma verehaigusega, mille korral on veres normist vähem punavereliblesid ehk erütrotsüüte. Selle tulemusena ei suuda veri piisaval tasemel hapnikku kopsudest kudedesse transportida. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on aneemiat mingil eluetapil esinenud vähemalt veerandil inimestest. 

Aneemia võib olla erinevat tüüpi, sõltuvalt sellest, milline on selle põhjus. Mõned tavalisemad aneemiatüübid on:

• Rauavaegusaneemia: tekib siis, kui kehas on puudus rauast, mis on vajalik punaste vereliblede moodustamiseks. See on kõige levinum aneemia vorm ning on otseselt seotud toitumisega.
• Rasedusaegne aneemia: rauavaegusaneemia liik. Raseduse ajal naiste kehas tsirkuleeriv vedeliku (sh vere) maht suureneb, kuid kahjuks keha ei suuda punaseid vereliblesid vastava kiirusega toota. Lisaks palju rauda kulub loote vajaduste rahuldamiseks.
• Vitamiin B12 ja foolhappe defitsiidist põhjustatud aneemia: tekib juhul, kui kehas on puudus B12-vitamiinist või foolhappest, mis on vajalik punaste vereliblede moodustamiseks.
• Hemolüütiline aneemia: tekib siis, kui punased verelibled hävitatakse kiiremini kui organism need uutega asendada jõuab.
• Talasseemia: pärilik haigus, mille puhul punased verelibled ei moodustu nii, nagu peaks.
• Verekaotusaneemia: tekib siis, kui keha kaotab suurel hulga verd, näiteks verejooksu või vigastuste tõttu.

Millised on rauavaegusaneemia sümptomid?

Raud on inimorganismis täiesti asendamatu ja keha annab selle puudusest kohe ka häälekalt märku. Esimese tuntava sümptomina ilmnevad tavaliselt väsimus ja jõuetus. Ka füüsilise koormuse taluvus langeb märgatavalt ning süda võib hakata juba kergel pingutusel kloppima. Lisaks võib esineda õhupuudust, peavalu ja kohinat kõrvus. Osal inimestest võib süveneda või välja kujuneda südamepuudulikkus. Välistest märkidest viitab rauavaegusaneemiale kahvatu nahk, lõhed suunurkades ning haprad juuksed ja küüned. Raskematel juhtudel võib isegi keel valulikuks muutuda ja isu kaduda või muutuda.

Kes kuuluvad aneemia riskigruppi?

Aneemiast on ohustatud eelkõige

• beebid ja koolieelikud;
• teismelised kiire kasvuspurdi ajal;
• viljakas eas ja rasedad naised;
• vanemad inimesed, kelle toidulaud ei sisalda piisavas koguses rauarikkaid toiduaineid.

Kuidas aneemiat ennetada ja ravida?

Aneemia ennetamiseks võib aeg-ajalt vaadata üle järgmised punktid:

• Tuleks hoida dieet tasakaalus ja jälgida, et toit sisaldaks piisavalt rauda,  näiteks liha, munad, maks ja oad.
• Peaks olema kindel, et raua imendumine ei ole häirunud. Selleks on oluline, et kroonilised haigused, mis takistavad raua imendumist, nagu tsöliaakia ja gastriit, oleksid õigeaegselt diagnoositud ja raviga kontrolli alla saadud.
• Võiks kontrollida, et lastel intensiivsel kasvuperioodil ja naistel raseduse ja imetamise ajal, oleks rauanäidud normis.

Alati ei piisa inimese enda pingutustest ning aneemiast lahtisaamiseks on vaja tarvitusele võtta lisavahendid. Eriti siis, kui lisaks hemoglobiinile on madal ka ferritiin. Tuleb pidada meeles, et rauavaegusaneemia ravis on kõige tähtsam teha kindlaks aneemia põhjus, seega aneemia diagnoosi saamiseks tasub alati konsulteerida arstiga. Alles seejärel saab aneemia põhjuse likvideerida või olukorda parandada.