Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kas diabeetilisi haavu saab elektriga ravida?

Copy
Rootsi Chalmersi tehnikaülikooli ja Saksamaa Freiburgi ülikooli uuringud näitavad, et kultiveeritud naharakkude haavad paranevad elektrivooluga stimuleerimisel kolm korda kiiremini.
Rootsi Chalmersi tehnikaülikooli ja Saksamaa Freiburgi ülikooli uuringud näitavad, et kultiveeritud naharakkude haavad paranevad elektrivooluga stimuleerimisel kolm korda kiiremini. Foto: Science Brush | Hassan A. Tahini

Kroonilised haavad on diabeedihaigete ja eakate suur terviseprobleem – äärmuslikel juhtudel võivad need lõppeda isegi amputatsiooniga. Rootsi Chalmersi tehnikaülikooli ja Saksamaa Freiburgi ülikooli teadlased on elektristimulatsiooni kasutades välja töötanud meetodi, mis kiirendab paranemisprotsessi ja parandab haavad kolm korda kiiremini.

Rootsis öeldakse, et kunagi ei tohi hooletusse jätta väikest haava või abivajavat sõpra. Enamiku inimeste jaoks ei too väike haav kaasa tõsiseid tüsistusi, kuid diabeet, lülisambavigastused või halb vereringe muudab haavade paranemise palju raskemaks. See tähendab suuremat nakatumisohtu ja krooniliste haavade tekke riski – mis pikemas perspektiivis võib viia selliste tõsiste tagajärgedeni, nagu amputatsioon.

Nüüd on rühm Chalmersi ja Freiburgi ülikooli teadlasi välja töötanud meetodi, mis kasutab paranemisprotsessi kiirendamiseks elektrilist stimulatsiooni.

«Kroonilised haavad on tohutu ühiskondlik probleem, millest me palju ei kuule. Meie avastus meetodi kohta, mis võib haavu kuni kolm korda kiiremini ravida, võib muutuda märgiliseks teiste hulgas diabeetikutele ja eakatele inimestele, kes kannatavad sageli mitteparanevate haavade käes,» ütleb Maria Asplund, Chalmersi tehnikaülikooli dotsent ja uuringu juht.

Elekter kiirendab paranemist

Teadlased võtsid ette vana hüpoteesi, et kahjustatud naha elektrilist stimulatsiooni saab kasutada haavade parandamiseks. Idee seisneb selles, et naharakud «migreeruvad» elektrivälja mõjul. Väikese konstrueeritud kiibi abil said teadlased võrrelda haavade paranemist tehisnahas, stimuleerides ühte haava elektriga ja lastes teist paraneda ilma elektrita. Erinevused olid silmatorkavad.

«Suutsime näidata, et vana hüpoteesi elektrilise stimulatsiooni ravimõju kohta saab kasutada haavade märgatavalt kiiremaks paranemiseks,» räägib Maria Asplund. «Oleme vaadanud diabeedihaavade mudeleid ja uurinud, kas meie meetod võib olla tõhus ka nendel juhtudel. Elektrilise stimulatsiooniga saame kiirendada paranemist nii, et diabeedist mõjutatud rakud vastavad peaaegu tervetele naharakkudele,» räägib Asplund.

«Tahame välja töötada kontseptsiooni, et oleks võimalik haavu «skaneerida» ja kohandada stimulatsiooni vastavalt individuaalsele haavale. Oleme veendunud, et see on võti aeglaselt paranevate haavadega inimeste tõhusaks abistamiseks tulevikus,» ütleb Asplund.

Teadlased näitasid oma uuringus, et elektrivooluga stimuleeritud tehisnaha haavade paranemine oli kolm korda kiirem kui loomulikul teel paranenud nahal. Elektrivälja tugevus oli umbes 200 mV/mm ja see ei avaldanud rakkudele negatiivset mõju.

Tagasi üles