:format(webp)/nginx/o/2022/08/09/14748399t1he560.jpg)
Isegi pärast lühikest paastuperioodi käivitab aju hormooni kortikosteroon vabanemise ja seega algatab maksas autofaagia. See on jäätmekäitlusprotsess, mille käigus muudetakse katkised ja vanad rakuosad energiaks. Seni eeldati, et selle eest vastutavad peamiselt maksarakud ise, vahendab Medical Xpress.
Autofaagia on ellujäämiseks hädavajalik. Defektsed või kahjustatud molekulid purustatakse ja lagundatakse raku enda jäätmekäitlussüsteemis ning sellest tekib uus energia. «Siiani eeldati, et meie keharakud tajuvad peamiselt ise, kui neil on vähe energiat, ja seejärel võimendavad autofaagiat,» selgitab Kölnis asuva Max Plancki metabolismiuuringute instituudi järeldoktor Weiyi Chen ja uuringu üks autoritest. «Kuid nüüd oleme hiiri uurides avastanud, et aju mängib otsustavat rolli.»
Uuringus ei toitnud teadlased hiiri neli tundi – täpselt sel ajal, kui nad tavaliselt palju mugivad. See on võrreldav hommikusöögi vahelejätmisega, kuid hiired tarbivad umbes 40 protsenti oma toidust just sel söögikorral. Seejärel uurisid teadlased, kuidas AgRP neuronid – 3000 neuronist koosnev rühm aju näljakeskuses, hüpotalamuses – reageerisid sellele lühikesele paastule. Üllatuslikult leidsid nad, et paastu ajal ei saada aju mitte ainult signaale, mis ärgitavad organismi sööma, vaid ka signaale, mis aktiveerivad autofaagiat.
Teadlased suutsid ka tuvastada, kuidas aju maksaga suhtleb. Kui energiatase on madal, vallandavad närvirakud hormooni kortikosteroon vabanemise, mis seejärel stimuleerib autofaagia aktiveerumist maksarakkudes. Samuti suutsid nad üksikasjalikult selgitada välja täpse tee, mida mööda signaal ajus liigub, ja seega määrata, millised närvirakud protsessis osalevad.
Teadlased oletavad, et aju annab esimese signaali autofaagia kiireks käivitamiseks. Nad arvavad, et maksarakud käivitaksid ka ise taaskasutussüsteemi, kuid alles hiljem.
«Meie uuring näitab, et autofaagiat ei kontrolli mitte ainult keharakud ise, vaid ka aju. Pikemas perspektiivis tahaksime välja selgitada, kas see äsja avastatud mehhanism ajus aitab kaasa paastu positiivsele mõjule,» lisas Jens Brüning, uuringu juht ja Max Plancki metabolismiuuringute instituudi direktor.
Uuringutulemused ei tähenda, et peaks loobuma hommikueinest, pigem viitab see sellele, et pideva näkitsemise asemel on kasulikud mõistlikult planeeritud toidukorrad.
Töö avaldati ajakirjas Cell Metabolism.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)