Südamehaigustest aitab hoiduda üllatav abinõu

Viimastel aastatel on ka Euroopa kardioloogide liidu juhistes tõstatunud üha teravama teemana õhusaaste mõju südame-veresoonkonnahaiguste riskile. Foto: Shutterstock

Euroopa kardioloogide seltsi ajakirjas avaldatud uuringu kohaselt on depressiooni tõhus leevendamine teraapia abil seotud südame-veresoonkonnahaiguste, sealhulgas insuldi väiksema tõenäosusega.

«Meie uuring viitab sellele, et vaimse tervise parandamine võib aidata kaasa ka füüsilisele tervisele, eriti alla 60-aastastel,» ütles uuringu autor Céline El Baou ametlikus teates. «Inimestel, kelle depressioonisümptomid pärast ravi paranesid, oli 10–15 protsenti väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui neil, kel ei paranenud.»

Südame-veresoonkonnahaigused on maailmas peamine surmapõhjus. 2019. aastal oli ligikaudu 523 miljonil inimesel mõni südame-veresoonkonnahaigus. Südame-veresoonkonnahaiguste risk on raskete depressiivsete häiretega inimeste seas ligikaudu 72 protsenti suurem kui nende tervetel eakaaslastel.

See oli esimene teadustöö, milles uuriti, kas depressioonisümptomite leevenemine vestlusteraapia abil on seotud tulevaste südame-veresoonkonnahaiguste väiksema tõenäosusega. Uuringus osales 636 955 üle 45-aastast depressiooniga täiskasvanut, kes olid läbinud psühholoogilise terapeutilise ravi ja kellel ei olnud südame-veresoonkonnahaigusi ega dementsust.

Keskmine vanus oli 55 aastat ja 66 protsenti olid naised. Teave terapeutilise ravi, südame-veresoonkonnahaiguste esinemissageduse ja surma kohta saadi Inglismaa riiklikest elektroonilistest terviselugude andmebaasidest ja seostati üksikisiku tasandil.

Depressioonitaset hinnati enne ja pärast ravi patsiendi terviseküsimustiku 9 (PHQ-9) abil, milles küsiti ka masendustunde, lootusetuse, huvi vähenemise, une, väsimuse, vähenenud energiataseme, isutuse või ülesöömise, läbikukkumistunde, närvilisuse, rahutuse ja keskendumisraskuste kohta.

Patsiente jälgiti kõigist põhjustest tingitud südame-veresoonkonnahaiguste, näiteks südame isheemiatõve, insuldi ja suremuse suhtes. Järelkontrolliga alustati 365 päeva pärast viimast teraapiaseanssi ja need, kellel oli sel perioodil kardiovaskulaarne haigus, jäeti välja, et vähendada tõenäosust, et varem diagnoosimata haigus oli depressiooni põhjuseks.

3,1-aastase keskmise jälgimisperioodi jooksul paranesid depressioonisümptomid 373 623 (59 protsendil) osalejal ja ei paranenud 263 332 (41 protsendil). Esines 49 803 kardiovaskulaarset juhtumit ja 14 125 osalejat suri.

Depressiooni paranemist seostati 12 protsenti väiksema südame-veresoonkonnahaiguste riskiga. Südame isheemiatõve tõenäosus oli depressioonist paranenutel 11 protsenti väiksem, insuldirisk 12 protsenti madalam ja üldine suremus 19 protsenti madalam võrreldes inimestega, kes ei olnud depressioonist paranenud.

Analüüs kohandati veel omaduste suhtes, mis võivad seoseid mõjutada, näiteks vanus, etniline kuuluvus, sugu, sotsiaalmajanduslik hakkamasaamine ja muud terviseprobleemid.

Kõik seosed olid tugevamad 45–60-aastastel, kelle puhul seostati depressioonist paranemist südame-veresoonkonnahaiguste riski 15-protsendilise vähenemisega; 60-aastaste ja vanemate puhul vähenes risk kuue protsendi võrra. Lisaks vähenes depressioonist paranenud 45–60-aastaste surmarisk jälgimise ajal 22 protsendi võrra, 60-aastastel ja vanematel oli see 15 protsendi võrra väiksem kui nendel, kes ei olnud depressioonist paranenud.

«Leiud on kooskõlas varasemate uuringutega, mis viitavad sellele, et sekkumised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurite muutmiseks on nooremas eas tõhusamad. See rõhutab varajase abi saamise väärtust,» ütles El Baou.

Autorid märkisid, et tulemused ei tõesta lõplikult, et südame-veresoonkonnahaiguste vähenemise põhjustas depressiooni seljatamine. Lisaks puudusid andmed elustiili kohta, nagu suitsetamine ja füüsiline passiivsus, mis võivad suurendada vastuvõtlikkust südame-veresoonkonnahaigustele ja piirata psühholoogilise ravi mõju.