Kõrgvererõhktõvel võib olla veel üks ootamatu mõju

Vererõhku tasub mõõta iga päev kindlal ajal. Foto: Shutterstock

Kõrgvererõhktõve olemasolev või eesootav diagnoos on seotud halvema vaimse tervisega, selgus uues Ühendkuningriigi uuringus.

Uuringud on näidanud, et kõrgvererõhktõbi võib mikroskoopiliste aju veresoonkonna kahjustuse kaudu põhjustada vananemisel depressiivseid sümptomeid. Uuringud näitavad ka, et südame löögisageduse tõus põhjustab hiirtel ärevust, vahendab Medical News Today.

Teistes uuringutes on aga ilmnenud, et kõrgenenud vererõhk on seotud parema tuju ja madalama stressitasemega kui madal vererõhk.

Vererõhu ja depressiooni seoseid uuriti edasi 502 494 inimese tervishoiuandmete põhjal, mis saadi Ühendkuningriigi biopanga andmebaasist. Uuringu alguses olid analüüsi kaasatud isikud keskmiselt 58-aastased.

Tervishoiuandmetes sisaldus hüpertensiooni diagnoos; vererõhu näidud; ravi; uuring depressiooni sümptomite esinemissageduse kohta viimase kahe nädala jooksul; küsimustik heaolu kohta; magnetresonantstomograafia (MRT) skaneeringud.

Uurijad võtsid osalejatelt vererõhunäidud kaks korda, keskmiselt üheksa-aastase vahega, ning registreerisid nende vaimse tervise ja heaolu näitajad algtasemel, viis ja 10 aastat hiljem. Osalejatele tehti 10-aastase jälgimise ajal MRT-uuringud.

Ilmnes, et kõrgem süstoolne (nn ülemine) vererõhk oli seotud vähemate depressiivsete sümptomite ja suurema heaoluga. Süstoolne vererõhk mõõdab rõhku arterites iga kord, kui süda lööb, samas kui diastoolne (nn alumine) vererõhk on rõhk arterites löökide vahelisel ajal.

Siiski leidsid uurijad, et kõrgvererõhktõve diagnoos ja eelseisev diagnoos olid seotud rohkemate depressiivsete sümptomite esinemise ja madalama heaoluga. Seos püsis ka siis, kui arvesse võeti ravimite tarvitamist, muid kroonilisi haigusi ja sotsiaalseid tegureid.

Miks on aga kõrgenenud vererõhk, mida ei saa veel kõrgvererõhktõvena käsitleda, seotud vähemate depressiooni sümptomitega? «Selles uuringus tehti ettepanek, et kõrgenenud süstoolne rõhk annab märku positiivsest rahuldust pakkuvast kogemusest, käivitades rõhutundlikud närviretseptorid, mida nimetatakse baroretseptoriteks. Seda pakuti välja füüsilise ja sotsiaalse valu vähendamise ning vaimse tervise paranemise mehhanismina,» ütles psühhiaater Michael McGrath. «Need leiud kinnitavad, et kõrgem vererõhk võib muuta inimesed tolerantsemaks nii füüsilise kui ka vaimse valu suhtes, mille tulemus on parem stressitaluvus, mis võib vähendada depressiooni ilminguid,» märkis ta.

Psühhaater Howard Pratt, kes ei olnud samuti uuringuga seotud, märkis, et kuigi lühiajaline vererõhu tõus võib olla kasulik, siis pikaajaline tõus on kahjulik.

«Võime olla võimelised lühiajaliselt hästi toime tulema stressirohketes olukordades, kuid kortisooli ja muude tegurite suurenemine pikaajalise stressi all toimetades võib põhjustada kroonilise hüpertensiooni, niinimetatud vaikiva tapja, mida on seostatud paljude kahjulike mõjudega, mis halvendavad üldist tervist,» ütles ta. Kõrget vererõhku tuleb arsti ettekirjutuste järgi kindlasti alandada.

Kardioloog Shannon Hoos-Thompson nentis, et uuringul on puudusi, näiteks puudus kontrollgrupp tulemuste võrdlemiseks, ja et vererõhk on vaid üks tervisliku seisundi mõõdik. Nagu näitasid ka kõnealuse uuringu tulemused kõrgvererõhktõve puhul, mõjub see inimesele negatiivselt.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications.