/nginx/o/2023/04/20/15267581t1h3a5c.jpg)
Tervisekassa töötab välja süsteemi, mis võimaldab patsiendil peagi anda eriarsti määratud laborianalüüse võimalikult kodu lähedal. Praxise koostatud analüüsi esmased tulemused näitavad, et kodu lähedal saab anda 30% enamlevinud analüüsidest ja Eesti on proovivõtupunktidega võrdlemisi hästi kaetud. Järgmisena on vaja paika panna analüüside andmise reeglid, rahastamine ja luua digitaalne võimekus andmevahetuseks arstide vahel.
Tervisekassa projektijuht Annika Priilinn sõnas, et praegu ei ole eriarstide patsientidel vere-, uriini- ja muude analüüside andmine sobivaima asukohaga proovivõtupunktist enamasti võimalik, sest raviarstil puudub võimalus tellida analüüse väljaspool raviasutuse laborit.
«Näiteks kui Antslas elava inimese eriarst töötab Tartu Ülikooli Kliinikumis, peab ta ka analüüside andmiseks sõitma üldjuhul Tartusse,» selgitas Priilinn. Mure tõusis tema sõnul eriti teravalt esile seoses arstide kaugvastuvõttudega, mille puhul analüüside andmiseks tuleb paljudel ikkagi kodust kaugele sõita.
Tervisekassa raviarvete analüüs ja 2021. aasta märtsis korraldatud kaugteenuste tagasiside küsitluse tulemused näitasid, et eelkirjeldatud probleem puudutab umbes 3000 inimest ühes kuus. Probleemi lahendamiseks algatas Tervisekassa kodulähedaste analüüside projekti, et tulevikus võimaldada eriarsti patsientidele analüüside andmine neile sobivaimas vajaliku võimekusega proovivõtupunktis, milleks on enamasti perearstikeskus.
«Sel moel saame vähendada inimese või tema lähedase aja- ja rahakulu ning suurendada ravi järjepidevust,» põhjendas Priilinn, kelle sõnul tekib kodulähedaste analüüside andmise võimalus eeldatavasti 2024. aasta teises pooles.
Kodu lähedal analüüside andmise võimaluse loomiseks on aga esmalt vaja välja selgitada proovivõtupunktide olukord. Selleks kaardistasid mõttekoja Praxis terviseprogrammi analüütikud Eesti perearstikeskuste proovivõtupunktide asukohad ja võimekuse, sh igas proovivõtupunktis võetavad proovid ning laboriteenuse koostööpartnerid. 414 perearstiabiasutusest vastas küsitlusele 82%.
«Oleme koostöös Eesti Laborimeditsiini Ühinguga määratlenud, milliseid analüüse ja millistel tingimustel on kodulähedases proovivõtupunktis võimalik võtta ning millistel juhtudel vajavad proovid kas hoiustamiseks või transpordiks eritingimusi või töötlust. Esialgsed tulemused näitavad, et küllaltki suur osa analüüsidest on kodulähedaselt teostatavad,» kinnitas Praxise analüütik Maali Käbin.
Vereanalüüse saab anda mujalgi kui perearsti juures. Maali Käbin kirjeldas uuringu tulemusi, mille kohaselt 70% perearstide proovivõtupunktides pakutakse patsiendile võimalust minna verd andma partnerlaborisse.
«Enamiku perearstikeskuste koostööpartner oli Synlab (81%), kuid suur tähtsus oli ka nelja suurima haigla laboritel. Perearstide uuringu andmeid piirkonniti vaadates torkab silma, et Tallinnas, Ida-Virumaal ja Viljandimaal on levinum selline töökorraldus, kus vereproove võetakse pigem partnerlaboris – mujal on enam-vähem võrdselt neid proovivõtupunkte, kus võetakse veri kohapeal ning neid, kus saadetakse patsient laborisse vereproovi andma,» selgitas Käbin.
Käbin nentis, et kodulähedaste analüüside projekti rakendamisel on oluline koostöö perearstidega. Näiteks see, kuidas saatekirjad ja analüüside vastused infosüsteemis liiguvad. Ja loomulikult lisarahastus, nii nimistusse kuuluvate kui ka mittekuuluvate patsientide analüüside tegemise eest.
«Uuringust selgus, et 41% kõigist perearstidest olid nõus või pigem nõus teatud tingimustel nimistuväliste patsientide proovidega tegelema. Ligi pooled Võru-, Valga-, Põlva-, Jõgeva-, Ida-Viru ja Lääne-Viru perearstid olid pigem nõus, mis on positiivne, sest maapiirkondades ei ole proovivõtupunktide võrgustik nii tihe nagu on Tallinna ja Tartu lähistel. Neist vastanuist, kes praegu ei ole nimistuväliste patsientidega tegelemisest huvitatud, motiveeriks 74% piisav rahastus Tervisekassalt ja 37% nimetas midagi muud,» kirjeldas Käbin. Olulisemate muude motiividena nimetati näiteks rohkem aega või tööjõudu või kui tuleks teenindada ainult erakorralisi juhtusid, samuti on tähtis hästi toimiv töökorraldus. Ühtlasi andsid perearstid tagasisidet, et teatud asutustes ja teatud juhtudel kodulähedane proovivõtt juba toimib.
Viimast kinnitas ka Hiiumaal Käinas töötav perearst Helve Kansi. «Kirjutamata reegli kohaselt tulevad perearstid praegugi kaugemas Eesti nurgas elavatele patsientidele vastu ja teevad nn kodulähedasi analüüse, et inimesed ei peaks sõitma kaugele ning kaotama aega ja raha,» mainis doktor Kansi. Küll aga rõhutas ta, et eriarsti analüüsisoovid peavad olema täpselt digiloosse kantud ja tuleb kokku leppida reeglid, kuidas nende eest tasutakse. Perearstide uuringute ja analüüside ressurss on teatavasti Tervisekassa poolt piiratud.
Vastates küsimusele, mis tingimustel oleks tema valmis Käinas oma nimistusse kuuluvatelt patsientidelt eriarsti määratud analüüse võtma, leidis doktor Kansi, et kuna patsientidelt võtavad analüüse pereõed ja neile makstakse töötasu kulumudelis kokku lepitud tegevuste eest, siis taoliste analüüside võtmine peab olema tasustatud eraldi. Nimistusse mittekuuluvate patsientidega tegelemist Kansi ei poolda. «Loomulikult peaks kodulähedasi analüüse tegema oma nimistu inimestele, kel keeruline minna vajalikul ajal mandrile eriarsti tellitud analüüse tegema,» leidis Hiiumaal töötav tohter.
Kodulähedaste analüüside võimaluse sisseviimisel tuleb lahendada veel mitmeid küsimusi: määratleda analüüsid, mida saaks kodu lähedal anda, välja töötada rahastusmudel ja seadusandlus ning luua tehniline lahendus, mis võimaldab tellimusi üle-eestiliselt näha ja analüüse teostada 2024. aasta teises pooles peaks saama töö vilju noppida.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)