TAI: iga neljandat täiskasvanut vaevab stress või depressiivsus

PM Tervis
Copy
Pikaajalisi terviseprobleeme on ligi pooltel Eesti 16–64-aastastest elanikest.
Pikaajalisi terviseprobleeme on ligi pooltel Eesti 16–64-aastastest elanikest. Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi (TAI) reedel avaldatud 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise küsitlusuuringu andmetest selgub, et vaimse tervise probleemid on kahe aasta jooksul muutunud sagedasemaks: hinnanguliselt iga neljas 16–64-aastane tunneb tavapärasest suuremat stressi või depressiivsust ning iga seitsmes kasutab antidepressante või rahusteid.

TAI iga kahe aasta järel läbiviidava küsitlusuuringu tulemused peegeldavad mitmetes näitajates pandeemia ja äreva välispoliitilise olukorra mõjusid. Pikaajalises vaates on rahvastiku enesehinnanguline tervis siiski paranenud – hea või üsna hea tervisega oli 2022. aastal vastanutest 58,5 protsenti, 2012. aastal aga vaid 50,9 protsenti.

«Siiski on pikaajalisi terviseprobleeme ligi pooltel Eesti 16–64-aastastest elanikest ning 13 protsenti vastanutest piiravad terviseprobleemid oluliselt ka igapäevategevusi. Oluliselt on kasvanud töölt või koolist haiguse tõttu puudumine, samas on arstiabi kasutus pandeemia taustal mõnevõrra vähenenud,» kommenteeris tulemusi TAI uuringu läbiviija, vanemteadur Rainer Reile. «Kuigi juba 2020. aasta tulemused osutasid stressi ja depressiivsuse probleemide kasvule, siis mõlema näitaja halvenemine 2022. aasta andmetes torkab silma just meestel puhul. See, et iga neljas mees tunneb tavapärasest suuremat stressi ja depressiivsust, võiks olla tunnetuslikult seotud ka 2022. aastal alanud sõjategevusega Ukraina pinnal».

Tervisenäitajatest on jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal ja seda eelkõige meestel. Kuigi tervikuna olid rohkem kui pooled ehk 52,7 protsenti kõigist 16–64-aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud, siis soolised erinevused liigse kehakaalu puhul on suured. Ülekaalus on 61 protsenti meestest ja 46,8 protsenti naistest ning soolised erinevused selles osas on ajas kasvanud.

Positiivse suundumusena leiti uuringus, et igapäevasuitsetajate osakaal, mis on praegu 15,9 protsenti, on langenud seniste uuringute aegreas kõige madalamale tasemele – veel 2012. aastal suitsetas igapäevaselt iga neljas ehk 26 protsenti 16–64-aastane Eesti elanik. «Igapäevasuitsetajate osakaalu kiire langus on vähemalt osaliselt selgitatav asenduefektiga, sest alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine on kasvanud: näiteks nikotiinipatjade igapäevaseid kasutajaid 16-24-aastaste meeste seas oli juba ligi 14 protsenti,» kommenteeris Reile.

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja -käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.

Uuring viidi läbi veebi- ja postiküsitlusena 2022. aasta märtsist maikuuni ning selle valimisse kuulunud 5000 inimesest vanuses 16–64 eluaastat vastas 2426 inimest. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.

Valik uuringuandmeid on esitatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning põhjalikumat ülevaadet uuringu metoodikast ja tulemustest pakub TKU2022 kogumik TAI veebilehel.

27. aprillil avaldab TAI kogumiku «Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022», mis annab ülevaate Eesti elanike tervisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Aastaraamat sisaldab ka 2022. aastal läbiviidud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemusi, kajastades pikemaajalisi trende. Samal kuupäeval korraldab TAI lisaks rahvatervishoiu konverentsi «Teadus tervise selja taga», kus arutatakse uute andmete valguses, kui terved me oleme, kust tervis tuleb ja kuhu see kaob, miks ühed on tervemad kui teised ning mida saame tervise hoidmiseks ära teha.

Maad võtab depressiivsus

Üsna tihti/peaaegu alati tundis üleväsimust 47,1% (2020. aastal 44,9%) ja rohkem kui tavaliselt/talumatut stressi 26,0% (2020. aastal 21,1%) vastanutest. Stressitase on tõusnud seejuures eelkõige meestel: kui 2020. aasta kevadel tundis tavapärasest suuremat stressi 17,1% 16-64.aastastest meestest, siis 2022. aasta andmetes juba iga neljas (24,9%).

Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetuna olemist esines 29,7% vastanutest (2020. aastal 23,0% ja 2018. aastal 17,4%). Kuigi depressiivsuse näitaja on kahe aasta võrdluses statistiliselt oluliselt tõusnud nii meestel kui naistel, on tähelepanuväärne selle suur tõus just meestel (26,1% vs 17,1% 2020; naistel 31,5% vs 26,0% 2020. aastal).

Viimase 12 kuu jooksul tarvitas alkoholi rohkem kui kord nädalas 19,1% vastanutest (17,6% 2020. aastal). Nii meestel (28,0%) kui naistel (12,6%) on see näitaja püsinud viimase kolme uuringulaine võrdluses sarnane.

Liigse kehakaaluga ehk kas ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9 kg/m2) või rasvunud (KMI ≥30,0 kg/m2) on enam kui pool (52,7%) Eesti 16–64 aastastest elanikest.

Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks, halva füüsilise vormiga vastajate osakaal oli 15,4%.

Allikas: TAI

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles