Arstid avaldavad: kuidas põrmustada kõrge kolesterool

Noored inimesed oma tervise peale kuigi palju ei mõtle, aga seda peaks siiski tegema, ütleb kardioloog Margus Viigimaa, kes on 30 aastat juurutanud Eestis aprillis aset leidvate südamenädalate või -kuude traditsiooni. Eriti teadlikult peaksid toimima riskirühma kuulujad, kelle pereliikmetel on kõrge kolesterool või hüpertoonia. Samuti on väga ohtlik suitsetamine. Foto: Sander Ilvest

Meditsiinilabori SYNLAB statistika näitab, et kõikidest eelmisel aastal tehtud üldkolesterooli analüüside tulemustest olid 59 protsenti üle normväärtuse. Seejuures neljandik ületas normpiiri määral, mis vajaks arsti poole pöördumist ja ravi. Tunnustatud südamearsti, dr Margus Viigimaa sõnul ei anna kõrge LDL- ehk «halva» kolesterooli tase ühtegi ettehoiatavat sümptomit ning just sel põhjusel nimetatakse seda «vaikseks tapjaks».

Kolesterool on dr Viigimaa sõnul eluks hädavajalik aine, mis aitab toota hormoone, D-vitamiini ja toidu seedimises osalevaid happeid. Seda on aga paljude inimeste veres  liiga palju. Liigne LDL-kolesterool võib ladestuda arterite seintele ja põhjustada tõsiseid terviseprobleeme – arterid kitsenevad, verevool halveneb ning ühel hetkel peatub, sest tekib tromb. Tulemuseks on tugev valu rinnus, halvimal juhul südamelihase infarkt või insult.

«Ei ole vaja oodata, kuni sul hakkab halb,» kordab dr Viigimaa. «Südame-veresoonkonnahaigused on endiselt number üks surmapõhjus Eestis. Selle tõttu sureb kaks korda rohkem inimesi kui pahaloomuliste kasvajate tõttu.»

SYNLABi laboriarst, dr Jüri Laasik rõhutab samuti, et iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolinäitu veres regulaarselt mõõtma ja jälgima, samuti tegema kõik endast oleneva, et eluohtlikke terviserikkeid elustiili korrigeerimise või raviga vältida.

Oluliste näitajatena, mis mõjutavad veresoonkonna tervist, toob laboriarst välja veel kõrgtundliku C-reaktiivse valgu (tuntud ka kui CRP) ehk põletiku olemasolu näitaja kehas. Südame-veresoonkonnahaiguste riski näitajana hinnatakse CRP väärtust kõrvuti koos kolesterooli analüüsiga. Lisariski südame-veresoonkonnahaiguste arengusse võib anda ka referentsväärtusest kõrgem kusihape.

Eelsoodumus kasvatab riski haigestuda nooremana

Kuigi ebatervislik toitumine ja vähene liikumine aitavad südamehaiguste tekkele kaasa, siis päriliku eelsoodumuse puhul ei pruugi inimesed olla sugugi ülekaalulised ega ebasportlikud, mis neid kontrolli sunniks minema.

Eelsoodumuse tuvastamisest rääkides toob dr Laasik välja südame-veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud lipoproteiin (a) näitajad veres, mille sisaldus veres on geneetiliselt kindlaks määratud. Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame-veresoonkonnahaiguste riski ligikaudu 1,5 korda ning suurendada tromboosiohtu. Kõrgenenud väärtusi esineb 20–30 protsendil inimestest.

Päriliku eelsoodumuse korral tuleks oma tervisenäitajaid regulaarselt kontrollida juba nooremas eas ehk 30. eluaastates ning pöörata tähelepanu elustiilile ja toitumisele.

Südamehaigusi saab vältida ja ravida

«Kõrget LDL-kolesteroolitaset saab efektiivselt mõjutada nii tervislike eluviiside kui ka ravimitega,» selgitab dr Viigimaa võimalusi. «Kusjuures, paari viimase aastaga on lisandunud mitu efektiivset ja samas ohutut ravimit.»

LDL-kolesterooli taseme langetamisel on väga oluline võtta kõiki arsti määratud ravimeid vastavalt ettekirjutusele. Ravi on vajalik ka uue infarkti või insuldi ärahoidmiseks või edasilükkamiseks. Halbade harjumuste – ebatervislik toitumine ja vähene kehaline aktiivsus – ületamine pole lihtne, kuid tõesti aitab südamelihase infarkti ja insuldi tekke riski vähendada.

Südameapteegi proviisor Hendrik Randveeri sõnul näitab Eestis jätkuvat tõusutrendi ka statiinide ehk liigkolesterooliveresuse ravimite müügi kasv apteekides. MediCube'i infosüsteemi andmetel on viie aastaga tõusnud Eesti inimeste vajadus nende ravimite järele lausa 87 protsenti, mis annab kinnitust paljuski juurdunud tervisekäitumisele pöörduda arsti poole alles siis, kui haigus on juba käes.

Proviisor tõi välja, et õigel ajal sekkudes saab tasakaalustatud elustiiliga südamehaigusi vältida. Stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini mõjul kiireneb pulsisagedus ja veresooned tõmbuvad kokku. See tõstab vererõhku, mis aja möödudes südamelihast ja veresoonkonda kahjustab. Stressis inimesed kipuvad ka proviisori sõnul rohkem suitsetama, alkoholi tarbima, ebatervislikult toituma ja vähe liikuma. Seetõttu on leitud seoseid kroonilise stressi ja kõrge kolesteroolitaseme vahel.

Stressinähtudega aitavad Randveeri sõnul toime tulla B-grupi vitamiinid, magneesium, melatoniin, glütsiin, rahustavad ravimtaimed, nagu kannatuslill, kuldjuur, palderjan, veiste-südamerohi, humal ja meliss. Kõrge kolesterooli puhul sobivad punasest riisist saadud monakoliin K sisaldusega preparaadid, oliivilehe ekstrakt ja koensüüm Q10, mis aitavad kaitsta veresooni ja südant. Hea tervise alustalaks on mitmekesine toitumine.

Oomega-3-rasvhapped aitavad reguleerida kolesterooli ja eriti triglütseriidide taset veres, langetada vererõhku ja hoida veresoonte seinad elastsed – see kõik vähendab trombide, infarktide ja insultide tekke riski. SYNLABi laboriarst rõhutas, et oomega-3 rasvhapete päevast doosi inimese kaalu järgi arvestada ei saa. Rasvhapete sisaldust organismis on võimalik täpselt määrata vereanalüüsiga.

Kui sagedasti oma kolesteroolinäitu peaks kontrollima?

Kolesteroolide taset võiks kontrollida iga kolme aasta tagant. Riskigruppi kuuludes, näiteks diabeedi, kõrge vererõhu, mõne südamehaiguse, ainevahetussündroomi esinemisel ja vanemate inimeste puhul igal aastal koos muude näitajatega. Naistel suureneb risk hormonaalsete muutustega menopausi järgselt üleminekueas.

Eriti ettevaatlikud peavad olema need, kelle pereliikmetel on kõrge LDL-kolesterool, kuna umbes ühel inimesel 250st võib esineda pärilik kõrge LDL-kolesterooli tase juba alates sünnist.

Kolesteroolitaseme mõõtmiseks tuleb pöörduda perearsti poole või otse meditsiinilaborisse. Rohkem infot leiad kolesterool.info.