Kas puugirihmad või täpilahused – kumba eelistada ja kuidas valida?

Foto: Apotheka

Peaaegu sama ehmatav, kui endalt puuk leida, on see avastada oma lemmikloomalt. Mis nüüd saab? Kuidas puuk eemaldada, nii et pea sisse ei jääks? Kas mu lemmikloom võib nüüd haigeks jääda? Kuidas edaspidi puuke vältida? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele vastab Apotheka apteeker Karina Udaltsova.

Puugihaigused lemmikloomal

Kevade tulek ja ilusad soojad ilmad kutsuvad ka lemmikloomi rohkem väljas aega veetma. Jalutuskäigud koeraga metsaradadel või pargis võivad aga lõppeda puugirünnakuga. Tundub, et meie kliimas, kui just lumi maas ei ole, on peaaegu alati oht puuki kohata.

Puugid ongi Eestis kõige aktiivsemad aprillist oktoobrini. Laanepuugid on aktiivsed kuni juuli lõpuni ja võsapuugid isegi novembrini. Talvel on puugid enamasti talveunes, kuid pehme talve korral võib neid kohata isegi jaanuaris ja veebruaris. Esimest korda ilmuvadki puugid massiliselt välja siis, kui ilmad lähevad soojemaks ja õhutemperatuur tõuseb üle 7 °C. Vaatamata sellele, et puugihammustuste tagajärjed lemmikloomadel ei ole enamasti nii tõsised kui inimestel, mõned ohud siiski on. Kui lemmikloom nakatub puugihaigusesse, siis on seda vahel raske diagnoosida – sümptomid sarnanevad hoopis mõne muu haigusega. Toome välja mõned lemmikloomadel esinevad puugihaigused ja sümptomaatika, millele tähelepanu pöörata, eriti kui olete hiljuti oma lemmikult puugi leidnud.

Borrelioos
Sõna borelioos seostub vist kõigil kohe puukidega. Ka koerad ja kassid võivad nakatuda borrelioosi, kuid karvkatte tõttu on raske märgata punetust. Seetõttu on esmased märgatavad sümptomid, vahel isegi kuid hiljem, hoopis lonkamine, loid olek ja palavik. Ohtlikud tagajärjed võivad olla südame-, neeru- ja maksakahjustused. Kassidel kulgeb borrelioos õnneks kergemini ja ilma sedavõrd tõsiste tagajärgedeta.

Puukentsefaliit
Sarnaselt borelioosiga on puukentsefaliit teine väga tuntud puugihaigus inimeste seas. Ka koerad võivad nakatuda puukentsefaliiti, kuid seda juhtub õnneks harva ja haigus kulgeb enamasti asümptomaatiliselt. Vahel võib siiski esineda palavikku, unisust, loidust, isutust ja koordinatsioonihäireid. Ka koerte puhul on tegemist siiski haigusega, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.

Anaplasmoos, piroplasmoos ja erlihhioos
Anaplasmoos, piroplasmoos ja erlihhioos on peamised koerte puugihaigused. Koerte anaplasmoosil on pikk peiteaeg, mõnikord isegi kuni mitu kuud. Tunnused on isutus, üldine halb enesetunne, palavik ja seedehäired. Olulise ohuna võib tekkida ka põrna suurenemine. Piroplasmoos on koerte jaoks raske haigus. See kahjustab vererakke ja ravimata jätmisel võib olla surmav. Sümptomid on isutus, loid olek ja palavik. Ohuks on ka kesknärvisüsteemihäired, maksakahjustused ja põrna suurenemine.

Kassidel esineb puugihaigusi koertest harvem, kuid vahel siiski. Peamiselt piroplasmoosi, hemobartellioosi ja tulareemiat. Sarnaselt koertega on sümptomaatika üsna üldine – peamiselt esinevad isutus, loidus ja palavik, kuid võib tekkida ka limaskestade värvimuutusi või hingamisraskusi. Piroplasmoosi korral muutuvad kassid ka aneemiliseks, nende kehakaal langeb ja võib esineda kollatõbe.

Mida teha, kui lemmikloomal on puuk? Puugi eemaldamine

Teed oma lemmikule pai ja tunned näpu all ebameeldivat munakest. Nüüd meenub korraga, et loom on ennast hiljuti ka tavapärasest rohkem kratsinud. Ilmselt paljudele loomaomanikele tuttav tunne. Mu koeral on jälle puuk!

Puugi eemaldamine koeralt või kassilt on tülikas ja isegi hirmutav. Ka lemmikloomale endale ei pruugi puugi eemaldamise protsess meeldiv olla ning seda tuleb teha õigesti. Vahel piisab vaid ühest loomale ebameeldivast protseduurist, et ta seda järgmine kord enam hea meelega teha ei lubagi.

Meelespea lemmikloomalt puugi eemaldamisel

• Alustuseks tuleb karvakesed puugi ümbert võimalikult laiali ajada, nii et puuk oleks täies ulatuses nähtaval. See aitab puuki eemaldades vältida loomale haiget tegemist karvakesi koos puugiga välja tõmmates.
• Ära oota – puuk tuleb alati eemaldada esimesel võimalusel!
• Kasuta puugi eemaldamiseks sama abivahendit (puugikonks vmt), mida inimesel kasutaksid.
• Oluline on puuk elusalt ja tervelt naha seest välja saada.
• Kindlasti ei tohi puuki määrida õli või alkoholi ega muu ainega.
• Kui puugi pea jääb sisse, jäta see sinna, see tuleb ise ajaga välja, seega ära vigasta looma nahka, püüdes seda iga hinna eest eemaldada.
• Eemaldamisel tuleb vältida puugi pigistamist, lömmi läinud puuki on raske tervelt kätte saada.
• Pärast puugi eemaldamist desinfitseeri nahk selleks mõeldud vahendiga.

Kuidas edasi? Kas saan oma lemmiklooma puukide eest kaitsta?

Lemmikloomade puukide eest kaitsmiseks peaks alustama loomaarstiga konsulteerimisest. Loomaarst oskab hinnata looma tervislikku seisundit ja sellest lähtuvalt soovitada just talle sobivat puugitõrjevahendit. Osad saadaval olevatest puugitõrjevahenditest on retseptiravimid, teised on olemas ka käsimüügis. Selleks et teha õige valik, tuleks tutvuda erinevate võimalustega, võttes arvesse oma looma tervislikku seisundit, teie eluviise ja elustiili, pere teisi lemmikloomi ja pereliikmeid ning loomulikult ka rahalisi võimalusi.

Kuidas valida rihma ja täpilahust?

Puugirihmad

Puugirihmad, milles on kasutatud toimeainetena flumetriini ja imidaklopriidi, on ilma lõhnata ravimkaelarihmad, mis on sobilikud kasutamiseks nii kassidel kui koertel. Kaelarihmad on loodud kaitsma looma – kui loom peaks jääma kaelarihmapidi kinni, siis aktiveerub turvakinnitusmehhanism, mis aitab loomal enda jõuga rihma venitada ja olukorrast turvaliselt pääseda.

Sellised kaelarihmad kaitsevad puukide eest kuni kaheksa kuud. Flumetriini ja imidaklopriidi sisaldavad ravimkaelarihmad sobivad lisaks kirpudest tingitud allergilise dermatiidi raviskeemi. Antud toimeained mõjuvad puukidele peletavalt ning on neile püsivalt surmavad. Puuke peletava mõju tõttu ei hakka enamik puuke looma isegi hammustama ja seetõttu vähendab see haiguste ülekandumise võimalust. Vahel harva võib juhtuda, et mõni puuk siiski kinnitub looma nahale, seega sajaprotsendiliselt ei saa nakatumist paraku välistada.

Puugirihm koerale ja kassile on küll veekindel, kuid vältida võiks nende sagedast kokkupuutumist šampooni või muu pesuvahendiga looma pesemisel. Kui ujumine on pikaajaline, siis võiks samuti rihma selleks ajaks eemaldada.

Kuidas valida puugirihma ja mis on nende vahe?

*kui ravimkaelarihma kantakse pidevalt;

**siiski tuleks vältida pikaajalist intensiivset veega kokkupuudet või ulatuslikku šampoonitamist, kuna toime kestus võib lüheneda.

Meelespea ravimkaelarihma kasutamisel

• Looma kaela ja kaelarihma vahele peab mahtuma 2 sõrme. Kui kasutada rihma kutsikal, siis jälgida rihma ja kaela vahet eriti hoolega, kuna kutsikas kasvab kiiresti.
• Mitte kasutada šampooniga pesemisel ja pikaajalisel ujutamisel.
• Ravimkaelarihmaga loom ei tohi magada samas voodis inimesega, eriti lapsega.
• Tiined ja lakteerivad loomad ei tohiks ravimkaelarihma kasutada.
• Ühte ravimkaelarihma peaks kasutama vaid üks loom. Seda ei tohi poolitada või jagada.

Täpilahused

Täpilahused, mis sisaldavad permetriini ja imidaklopriidi, peletavad puuke, sääski ja moskiitosid.

NB! Oluline on märkida permetriini kohta, et see koertele hästi sobiv ravim on ülimalt ohtlik ja mürgine kassidele – kassidel puudub võime permetriini metaboliseerida.

Seega peab pärast ravimi kasutamist koeral kindlasti tähelepanelikult jälgima, et kass ei puutuks kuidagi permetriini sisaldava ravimiga kokku ega lakuks kohta, kuhu koerale ravimit nahale pandi.

Täpilahuse toime kestab kõige rohkem neli nädalat ja puukidevastane toime saabub kolm päeva pärast ravimi tarvitamist. Kui koera pestakse või ujutatakse sagedasti, siis lüheneb toimeaeg ja ravimit tuleb manustada sagedamini kui neli nädalat.

Fiproniili ja metopreeni sisaldavad täpilahused sobivad suurepäraselt kirpude tõrjeks ja kaitsevad kuni neli nädalat puukide eest. Kasside ravim sobib ka tuhkrutele ja sellel on kuni kahenädalane kaitse puukide vastu.

Meelespea täpilahuse kasutamisel

• Kindlasti jälgida, et kass ei saaks koerale mõeldud täpilahust ja vastupidi. Koertele mõeldud täpilahused võivad olla kassidele eluohtlikud. Enne ostmist konsulteeri arsti või apteekriga.
• Täpilahused ei ole veekindlad – mida rohkem pesta ja ujutada looma, seda kiiremini kaotab lahus oma toime.
• Täpilahust kasutades tuleb veenduda, et ei inimene ise, lapsed ega teised loomad manustamiskohaga kokku ei puutuks kuni see on täielikult kuivanud.

NB! Artiklis olid mainitud ravimid. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.