Puugihaigused lemmikloomal
Kevade tulek ja ilusad soojad ilmad kutsuvad ka lemmikloomi rohkem väljas aega veetma. Jalutuskäigud koeraga metsaradadel või pargis võivad aga lõppeda puugirünnakuga. Tundub, et meie kliimas, kui just lumi maas ei ole, on peaaegu alati oht puuki kohata.
Puugid ongi Eestis kõige aktiivsemad aprillist oktoobrini. Laanepuugid on aktiivsed kuni juuli lõpuni ja võsapuugid isegi novembrini. Talvel on puugid enamasti talveunes, kuid pehme talve korral võib neid kohata isegi jaanuaris ja veebruaris. Esimest korda ilmuvadki puugid massiliselt välja siis, kui ilmad lähevad soojemaks ja õhutemperatuur tõuseb üle 7 °C. Vaatamata sellele, et puugihammustuste tagajärjed lemmikloomadel ei ole enamasti nii tõsised kui inimestel, mõned ohud siiski on. Kui lemmikloom nakatub puugihaigusesse, siis on seda vahel raske diagnoosida – sümptomid sarnanevad hoopis mõne muu haigusega. Toome välja mõned lemmikloomadel esinevad puugihaigused ja sümptomaatika, millele tähelepanu pöörata, eriti kui olete hiljuti oma lemmikult puugi leidnud.
Borrelioos
Sõna borelioos seostub vist kõigil kohe puukidega. Ka koerad ja kassid võivad nakatuda borrelioosi, kuid karvkatte tõttu on raske märgata punetust. Seetõttu on esmased märgatavad sümptomid, vahel isegi kuid hiljem, hoopis lonkamine, loid olek ja palavik. Ohtlikud tagajärjed võivad olla südame-, neeru- ja maksakahjustused. Kassidel kulgeb borrelioos õnneks kergemini ja ilma sedavõrd tõsiste tagajärgedeta.
Puukentsefaliit
Sarnaselt borelioosiga on puukentsefaliit teine väga tuntud puugihaigus inimeste seas. Ka koerad võivad nakatuda puukentsefaliiti, kuid seda juhtub õnneks harva ja haigus kulgeb enamasti asümptomaatiliselt. Vahel võib siiski esineda palavikku, unisust, loidust, isutust ja koordinatsioonihäireid. Ka koerte puhul on tegemist siiski haigusega, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.