Psühholoog annab nõu: kuidas lapsega koolistressist rääkida

Riigieksam, pilt on illustratiivne Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Kevad võib olla õpilastele raske aeg, sest lisaks kooliväsimusele, mis õppeaasta lõpus võib ligi tikkuda, lisandub põhi- ja gümnaasiumiastmes  mure eksamite pärast.

Peaasi.ee nõustaja, psühholoogi Andreas Holsti sõnul on koolistressil mitu tunnust, mille järgi lapsevanem võib aru saada, et laps vajab tuge.

«Koolistressiga võivad kaasneda kehalised reaktsioonid, nagu unehäired ja isumuutused. Samuti võivad noored kergemini ärrituda, tekivad keskendumisraskused, kasvab vastumeelsus tegevuste algatamisel või lõpuleviimisel, ollakse tujutu,» loetles Andreas Holst ning lisas: «Iga inimese stress on pisut isemoodi, kuid oluline on märgata muutusi noore olekus või käitumises ning sellest temaga rääkida.»

Holsti sõnul on oluline, et noor ei jääks oma murega üksi. «Lapsevanem saab lapsele mõista anda, et ta on tema raskusi märganud, ning pakkuda oma tuge,» rääkis ta.

Viis soovitust, kuidas lapsega koolistressist rääkida

Mõtle läbi, miks sa rääkida soovid ja anna ka lapsele teada! Oluline oleks lapsele teada anda, miks sa temaga rääkida soovid. Hea on tuua võimalikult konkreetselt välja, mida oled märganud või mis muret teeb. Näiteks võib öelda: «Ma olen märganud, et sa oled viimasel ajal pidevalt väsinud ning sööd vähem. See teeb mulle muret.»

Arvesta, et vahel ongi eesmärgiks märkamine ja küsimine. Kui tegemist ei ole otsese ohuga, tuleb austada lapse õigust vaikida. Isegi kui laps ei soovi vastata ja lähemalt rääkida, on küsimine ja rääkimise võimaluse pakkumine väga oluline ning võib positiivsele muutusele kaasa aidata.

Aeg ja koht. Oluline on leida vestluseks sobiv aeg, veenduda, et nii endal kui lapsel on vestluseks piisavalt aega ning ei ole vaja kohe edasi tormata. Sama oluline on leida vestluseks koht, kus teid ei häirita ning saab mugavalt teineteise vastas istet võtta.

Küsi avatud küsimusi. Katsu sõnastada küsimused nii, et annad lapsele võimaluse ise kirjeldada põhjuseid, miks ta tavapärane olek on muutunud. Küsi avatud küsimusi. Ole valmis last ära kuulama ning ära otsusta juba ette, et kindlasti on tegu koolistressiga. Muutuste taga võib hoopis midagi muud olla! Kui laps ei ole väga avatud kõnelema, küsi näiteks: «Räägi lähemalt…» Too näiteid: «Mõnikord käituvad inimesed nii sellepärast, et… Kas sinuga on ka nii?»

Tempo. Hoia vestlusel rahulikku tempot. Ära kiirusta nõuannetega, jäta vestlusesse pause, et laps saaks lisada talle olulist infot või lihtsalt mõelda. Tunnete sõnastamine ja nende tekkimisest rääkimine ei ole üldse nii lihtne kui tunduda võib, eriti noorte jaoks. Kui laps tundub ebalev, siis kindlasti küsi üle, kas said temast õigesti aru. Vahel aitab enda mõtte kellegi teise suust kuulmine sellest paremini aru saada.

Vestluse lõppedes anna lapsele märku, et sinu poole võib alati pöörduda ja oled tema jaoks olemas.

Vajadusel otsige koos abi spetsialistidelt. Peahea nõustamine on suunatud 16–26-aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme, näiteks alaväärsustunne ja madal enesehinnang, meeleolu alanemine ja kõikumine, ärevus, paanikahood, keskendumisraskused, motivatsiooni puudus. Peahea nõustamine on tasuta, suunatud 16–26-aastastele noortele, nõustamised toimuvad veebis. Registreerumine: https://noustamine.peaasi.ee/noored