:format(webp)/nginx/o/2021/05/23/13798695t1ha743.jpg)
Eesti allergialiidu õietolmu seireandmete järgi on sel nädalal alustanud aktiivset õitsemist kask, mis põhjustab Eesti inimestel kõige sagedamini õietolmuallergiat.
Eesti allergialiidu õietolmu seireandmete järgi on sel nädalal alustanud aktiivset õitsemist kask, mis põhjustab Eesti inimestel kõige sagedamini õietolmuallergiat.
Õietolmuallergikul tekib enamasti rinokonjunktiviit, mille sümptomid on nina sügelus, aevastamine, vesine nohu, ninakinnisus ning silmade sügelus, punetus, paistetus ja pisaravool, selgitas Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloog-juhtivarst Triine Annus.
Võib esineda ka suulae, kurgu ja kõrvade sügelust, atoopilise dermatiidi (nahapõletiku) ägenemist või õietolmuga vahetult kokku puutuval nahal kublalist löövet. Astma (kuiv hooköha, hingamisraskus, vilinad rinnus) ilmneb sagedamini koormusastmana füüsilisel pingutusel õues, nentis arst.
Eestis on hinnanguliselt ligi 150 000 õietolmuallergikut. Enamasti ei saa allergik õitseperioodil läbi ravimiteta. Ravi alustamisega viivitada ei tasu, sest allergiaravimid on mõjusamad siis, kui neid tarvitada ennetavalt või esimeste haigusnähtude ilmnemisel.
Õietolmuallergia ravi ei erine Annuse sõnul muude allergiahaiguste ravist, lähtutakse haigusnähtude iseloomust ja raskusest. Kergemal juhul võib piisata nina loputamisest soolalahusega. Enamasti on siiski mõistlik tarvitada suukaudseid allergiaravimeid antihistamiinikume.