Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tuhandeid eestimaalasi kimbutav terviseprobleem sai sel nädalal tuule tiibadesse

Copy
Allergia puhul võib esineda ka valguskartlikkus, silmade turse või kurgu ja suulae kipitus, kõrvade sügelus.
Allergia puhul võib esineda ka valguskartlikkus, silmade turse või kurgu ja suulae kipitus, kõrvade sügelus. Foto: Shutterstock

Eesti allergialiidu õietolmu seireandmete järgi on sel nädalal alustanud aktiivset õitsemist kask, mis põhjustab Eesti inimestel kõige sagedamini õietolmuallergiat.

Õietolmuallergikul tekib enamasti rinokonjunktiviit, mille sümptomid on nina sügelus, aevastamine, vesine nohu, ninakinnisus ning silmade sügelus, punetus, paistetus ja pisaravool, selgitas Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloog-juhtivarst Triine Annus.

Võib esineda ka suulae, kurgu ja kõrvade sügelust, atoopilise dermatiidi (nahapõletiku) ägenemist või õietolmuga vahetult kokku puutuval nahal kublalist löövet. Astma (kuiv hooköha, hingamisraskus, vilinad rinnus) ilmneb sagedamini koormusastmana füüsilisel pingutusel õues, nentis arst.

Kuidas vähendada kokkupuudet õietolmuga õues?

  • Kavanda õueskäike, arvestades õhuseire andmete ja ilmaga, vähem on õietolmu õhus niiske ilmaga, eriti pärast sadu.
  • Kanna päikeseprille, vajadusel tolmumaski.
  • Ära puuduta käega silmi ega hõõru neid.
  • Autos ära ava aknaid ega katuseluuki.
  • Väldi metsa, heinamaad, rukkipõldu.
  • Väldi ohtlike taimedega seotud tegevusi, nagu rohimine, heinategu, lillede või ravimtaimede korjamine.
  • Ära maga telgis ega heintel.
  • Kodu ümbrusest eemalda allergiat põhjustavad taimed.
  • Heina- ja umbrohuallergia korral lase kodu ümbruses regulaarselt niita heinamaad või muru (ise viibi sel ajal eemal).
  • Väldi õues füüsilist pingutust.

Kuidas piirata õietolmu sattumist siseruumidesse?

  • Hoia aknad kinni.
  • Pane võimalusel tuulutusakna ja ventilatsiooniavade ette kaitsefiltrid (veidi on abiks ka akna ette paigutatud märg lina).
  • Ära too tuppa urbi, oksi, lilli.
  • Kanna õues peakatet või loputa tuppa tulles juukseid.
  • Õuest tulles loputa nägu, silmi ja nina vee või füsioloogilise lahusega.
  • Ära hoia õuerõivaid ega -jalanõusid eluruumides.
  • Väldi koduloomade liikumist toa ja õue vahet või puhasta neid õuest tulles niiske lapiga.
  • Pühi iga päev niiske lapiga tolmu, pese sagedamini voodipesu.
  • Ära kuivata pesu õues.
  • Vähenda toas tekstiilide ja teiste tolmu koguvate esemete hulka.
  • Kaalu õhupuhasti muretsemist.

Eestis on hinnanguliselt ligi 150 000 õietolmuallergikut. Enamasti ei saa allergik õitseperioodil läbi ravimiteta. Ravi alustamisega viivitada ei tasu, sest allergiaravimid on mõjusamad siis, kui neid tarvitada ennetavalt või esimeste haigusnähtude ilmnemisel. 

Õietolmuallergia ravi ei erine Annuse sõnul muude allergiahaiguste ravist, lähtutakse haigusnähtude iseloomust ja raskusest. Kergemal juhul võib piisata nina loputamisest soolalahusega. Enamasti on siiski mõistlik tarvitada suukaudseid allergiaravimeid antihistamiinikume.

Tagasi üles