Inimese soolestiku kohta tehti oluline avastus

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Copy
Uuring aitab mõista seedetrakti anatoomia rolli inimeste tervise, diagnoosimise ja soolestiku mikroobide ökosüsteemi mõjutamisel. Sellel fotol mõõdab teadlane laboris soolestiku.
Uuring aitab mõista seedetrakti anatoomia rolli inimeste tervise, diagnoosimise ja soolestiku mikroobide ökosüsteemi mõjutamisel. Sellel fotol mõõdab teadlane laboris soolestiku. Foto: Lauren Nichols
  • Põhjus, miks naised stressiperioodi suurema tõenäosusega üle elavad, peitub sooles.

Värske uuring näitab, et inimeste seedesüsteemi anatoomias on märkimisväärseid erinevusi ka siis, kui inimesed on terved. See aitab mõista, millist rolli mängib seedetrakti anatoomia inimese tervise kujunemises, kuidas paremini haigusi diagnoosida ja ravida. 

«Rohkem kui sajand tagasi tehti uuringuid, mis näitasid inimese soolte suhtelise pikkuse varieeruvust, kuid sellest ajast alates on seda osa organismist suures osas eiratud,» ütleb uuringu kaasautor Amanda Hale Põhja-Carolina osariigi ülikoolist. «Kui me seda probleemi uurima hakkasime, olime üllatunud varieeruvuse ulatuse üle.»

«Kui räägite nelja erineva inimesega, on tõenäoline, et neil kõigil on erinev sisemus, arvestades seda süsteemi moodustavate organite suhtelist suurust,» ütleb uuringu autor, rakendusökoloogia professor Erin McKenney. «Näiteks pimesool on organ, mis asub jäme- ja peensoole ühenduskohas. Ühel inimesel võib olla vaid mõne sentimeetri pikkune pimesool, teisel aga rahakoti suurune pimesool. Ja me leidsime sarnast varieeruvust paljude seedeorganite puhul.»

Teiseks silmatorkavaks erinevuseks on see, et naistel on tavaliselt pikem peensool kui meestel.

«Kuna pikem peensool aitab teil toidust toitaineid eraldada, toetab see leid nn kanalisatsiooni hüpoteesi, mis selgitab, kuidas naised suudavad stressiperioodidel paremini ellu jääda,» ütleb Hale.

«Arvestades, et inimese soolestiku anatoomias on rohkem erinevusi kui arvasime, võib see anda meile ülevaate sellest, mis põhjustab mitmesuguseid tervisega seotud probleeme ja kuidas neid ravida,» ütleb McKenney. «Nüüd, kui me teame, et see varieeruvus on olemas, tõstatab see mitmeid uurimisküsimusi.»

Selle uuringu jaoks mõõtsid teadlased 45 inimese seedeorganeid, kes annetasid oma säilmed Duke'i ülikooli meditsiinikooli anatoomiliste kingituste programmile.

Lisaks inimese anatoomia ootamatu varieeruvuse valgustamisele avastas see projekt  meditsiinitudengitele anatoomiliste variatsioonide õpetamise tähtsuse.

«See on eriti oluline meditsiiniõppes, sest kui üliõpilased õpivad tundma ainult «normaalset» või «keskmist» anatoomiat, tähendab see, et nad ei tunne varieerumise ulatust,» ütleb raamatu kaasautor Roxanne Larsen, Minnesota ülikooli veterinaar- ja biomeditsiiniteaduste dotsent. «On üha selgem, et meditsiinivaldkond liigub individuaalmeditsiini poole, et parandada patsientide ravitulemusi ning üldist tervist ja heaolu. Kogemuste kogumine anatoomiliste variatsioonide mõistmisel aitab tulevastel arstidel mõista individuaalmeditsiini tähtsust.

«Oleme selle avastuse ja töö tulevaste suundade pärast põnevil,» ütleb McKenney. «See rõhutab, kui vähe me oma kehast teame.»

Allikad: North Carolina State University, EurekAlert

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles